TBA botaanik Urmas Laansoo tõstab saladuseloori teemalt, kuidas tänapäeval taimedele nimesid antakse.
•• Kuidas tekivad “uued taimed”, millel veel nimesid pole?
Iga päev helistab või kirjutab keegi tundmatust taimest, millele eesti keeles nime pole. Uusi taimenimesid vajavad kosmeetika- ja ravimifirmade töötajad, toidutaimede müüjad, raamatu- ja filmitõlkijad, dendroloogid ja brüoloogid, puiduärimehed ja paljud teised. Tänagi helistati ja küsiti infot Aafrika sukulendi hoodia kohta, mis näeb välja nagu kaktus. Aga tegelikult on tegemist hoopis vahalille sugulasega angervarreliste sugukonnast.
•• Kus koguneb taimenimede komisjon ja kes sinna kuuluvad?
Botaanilise terminoloogia ja taimenimetuste komisjoni kuulub seitse inimest, kes on oma ala parimad asjatundjad. Kogunetakse tavaliselt Tartus botaanikaaia ruumides sügistalvisel ajal, vajaduse korral igal kuul. Ettepanekuid taimenimede osas võivad teha aga kõik, kes taimede vastu huvi tunnevad.
•• Milline on taimele nime andmise protseduur?
Tavaliselt sünnivad uued nimetused suurte vaidluste käigus, mõnikord otsitakse sobivat vastet mitu kuud. Palju eeltööd tehakse ära kodutööna ja elektroonilise infovahetuse kaudu. Siiski võib ka pikkade vaidluste tulemusel taimele antud nime ümber muuta, sest see lihtsalt ei soodusta müüki. Sel põhjusel saigi õievaesest peiulillest lõpuks hoopis ahtalehine peiulill. Palju vaidlusi põhjustas siniliilia sillaks nimetamine, aga samas sai farmaatsiatehase jaoks nimetatud lubav potentsipuu üldise heakskiidu.
Suurte eriarvamuste puhul toimub nimehääletus, enamasti jõutakse aga üksmeelele.
Huvitavaid taimenimesid on palju, näiteks tondipuu, põrgukoerapuu, inimsööja-maavits. Nimehuvilised võivad kõike järele vaadata internetiaadressilt www.ut.ee/taimenimed.
