Aasta küla tiitli sai Viljandimaal asuv Kuhjavere
Kuhjavere on 70 elaniku ja 25 püsivalt asustatud taluga küla, kus on kaheksa aastat tehtud külaseltsi ja seda mitte ainult enda, vaid ka ümbruskonna jaoks. Kõik see andis tulemuseks aasta küla 2007 tiitli.
Ametlikult 1999. aastal asutatud Kuhjavere külaselts sai tegeliku alguse aasta varem, küla 400. aastapäeva tähistamise käigus. Tüüpilise hajakülana on taludevahelised vahemaad küll suhteliselt suured, kuid see ei takista ükskõik millisele üritusele ligikaudu poolte külaelanike kokkusaamist.
Eile õhtul käis Kuhjaveres vaikne nokitsemine täna algavate külateatrite päeva tarvis. Sellel aastal vähemalt kaheksa etendusega päevad on järjekorras juba kolmandad. Külavanem ja osa küla “sädeinimesi” olid suundunud Jõgevamaale, et osaleda Eestimaa külade maapäeval.
Pärast rõõmu-uudise teatavakssaamist asuti aga õhtuks pidu kokku seadma ja Jõgevamaal olnud külaesindajaid tagasi ootama.
Kojujäänud teatripäevade korraldaja Urve Mukk, külaseltsi juht Tiit Kuusik ja praegu Tartus elav, juba “visiteeriv” külaelanik Lauri Lemming rääkisid küla tegemistest ja toimetamistest ning esimesena jäi kõrva, et taas on üks või teine asi ära tehtud oma rahva initsiatiivil, selle või teise talu toetusel, sõbralikult ja üksmeeles.
Kas siis tõesti ei teki mitut seltskonda, parteid, seltsi, mida erinevad inimesed tahavad juhtida? “Pole mõtet mitut vankrit vedada,” võtab Lauri Lemming asjad kokku.
Külamaja ja -plats on kahe peremehe maal – lihtsalt pole rohkem kusagil seda teha, sest valla maad on vaid pisike rohukolmnurk, kuhu suuremate pidude ajal parkla tehakse. “Kuna mõlemal peremehel oli seda maad seal nõnda natuke, siis nemad otsustasid, et ei kakle ja andsid kumbki oma tüki külarahvale kasutada,” rääkis Urve Mukk.
Mis aga Kuhjavere eriliseks teeb ja Ïürii otsust nende poole kallutas, on külaliikumise lust, millega nii oma rahvast kui ka ümberkaudseid külasid ja terveid omavalitsusi kaasa haaratakse. Aasta küla Ïürii esimees, parlamendi esimees Ene Ergma nentis, et parima küla valimisel oli tema jaoks tegemist ühe elu raskeima valikuga. “Minu jaoks olid kõik külastatud viisteist küla väga toredad ja mis peamine – sealsed inimesed! See oli minu jaoks tõesti raske ja Kuhjavere sai tiitli tõenäoliselt seepärast, et on olnud kodukandiliikumises aastaid ja ületas väikese nõksu võrra teisi,” sõnas Ergma.
Igal talul oma silt
Möödunud kaheksa aasta jooksul on maha saadud enam kui 20 projektiga, mille peamine eesmärk pole mitte ehitamine ega remontimine, vaid ümbruskonna rahva harimine ja ühistegevuse korraldamine. Külamaja ise ehitati vanast ehitussoojakust ja selle tarbeks pole ühtegi senti projektiraha kulutatud.
Pikemat aega on peetud suhteid Mustjala valla rahvaga Saaremaal, üksteisel on korduvalt külas käidud ja ühisüritusi tehtud alates seminaridest ning lõpetades spordiürituste ja simmanitega.
Kuhjavere on tõenäoliselt see küla, kust on üle Eestimaa laiali läinud tore komme märkida küla kõik talud nimesildiga. Kuhjaveres peab esimese ringi silte juba vahetama hakkama, sest ilm on teinud oma töö.
