Arstid kirjutavad antidepressante kergekäeliselt välja
Eesti Päevalehele on laekunud patsientide küsimusi, kas on põhjendatud, et arstid määravad neile antidepressante millegi muu kui depressiooni raviks. Näiteks on arstid neid välja kirjutanud nii kaalualandamise, seljavalude, hingamisprobleemide ja muude tervisehädade puhul.
“Depressiooni haiguspilt võib olla päris kirju. Aga ühtlasi võib ühel ravimi toimeainel olla erinevaid toimeid,” selgitas ravimiameti peadirektor Kristin Raudsepp. “Näiteks antidepressant amitriptülliini näidustuseks on Eestis kinnitatud lisaks depressioonile ka krooniline valu, seda kasutatakse vahel ka neuropaatilise valu korral või migreeni profülaktikaks. Antidepressant fluoksetiini näidustuseks on kinnitatud ka söömishäire buliimia,” tõi Raudsepp näiteks.
Tema sõnul on väga oluline, et arst selgitaks patsiendile piisavalt, miks ta kirjutab välja just seda kindlat ravimit. “Elu näitab, et vahel ei saada piisavalt teavet ravi kohta arstikabinetis, vaid hiljem, kui patsient kodus ravimikarbis olevat infot loeb. Ka siis peab patsiendil alati olema võimalus arsti käest selgitusi küsida.”
Heaoluühiskonna ravimid
Perearstikeskuse Sinu Arst perearst Lauri Laas kinnitas, et kirjutab antidepressante välja ka näiteks krooniliste valude käes vaevlevatele patsientidele. “Pidev valu tekitab ka psüühikahäireid, sellest tekib depressioon: sellepärast ongi vaja antidepressanti juurde määrata. See aitab ühtlasi ära hoida valust põhjustatud isikumuutumist ja samas ka leevendab valu,” ütles Laas.
Laas nõustus, et arstid peaksid oma otsuseid rohkem selgitama. “Näiteks tuleb mu juurde noor kõrge vererõhuga naisterahvas, kellel on pingeline töö ja kes on rahutu ega maga ka hästi, pealegi tegi laps pättust ja koer jooksis kodust ära. Siis ma ei määra talle vererõhurohtu, vaid rohtu, mis natuke pinget maha võtab. Siis seletangi talle ära, et ei tee seda mitte sellepärast, et ta on hull, vaid kuna tema kõrge vererõhk on põhjustatud suurest pingest,” selgitas Laas.
Samas ütles arst, et kirjutab siiski välja üha vähem antidepressante. “Need on heaoluühiskonna ravimid. Mida rohkem on inimestel raha, seda rohkem söövad nad ravimeid. Praegu on hästi popp tööl rääkida, et on depressioon,” rääkis Laas.
Kristin Raudsepa sõnul võib arst paljude ravimite puhul otsustada neid oma parima äranägemise põhjal kasutada mõnel teisel eesmärgil, kui on kinnitatud ravimiinfo. “Selleks võib vajadus tekkida näiteks kliinilises olukorras, milleks ei ole registreeritud näidustusega ravimit, kuid kui selle ravimi kasutamist sel puhul toetab piisav kogemus ja selleks on konkreetne teadmine. Loomulikult on arsti vastutus neil puhkudel suurem. Kahtlemata peab arst suutma kõiki oma otsuseid õigustada ja selgitada.”
Antidepressantide kasutamine levib
•• Kui 2002. aastal kasutas Eestis antidepressante ligikaudu üheksa inimest tuhandest, siis 2007. aastal (üheksa kuu andmete põhjal) juba ligikaudu 14 inimest tuhandest.
•• Depressiooni raviks kasutatakse väga erinevaid ravimeid.
•• Selget vahet tuleb teha iseravimiseks kasutatavate toidulisandite ja taimravimite ning psühhiaatrias kasutatavate antidepressantide vahel.
•• Viimati mainituid on üsna palju, kuid Eestis kõige levinumad on selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid (nn SSRI-d, nt tsitalopraam, fluoksetiin, fluvoksamiin, paroksetiin, sertraliin).
•• Tuntud ravimtaim, millel on eeltoodud ravimitega depressiooni ravis sarnane efekt, on naistepuna. Naistepuna võib põhjustada paljude ravimitega koostoimet ning seda kasutades peaks arstiga nõu pidama.
•• Antidepressante ei saa jagada “tugevateks” ja “nõrkadeks”, kõik on tugevatoimelised ained, laias laastus võrdse toimega ning mõnevõrra erinevate kõrvaltoimetega, mille järgi enamasti valitaksegi sobiv ravim.
Allikas: ravimiamet
