„Kuidagi ei saa nõustuda väitega, et menetleda tuleks vaid neid kriminaalasju, mille tulemus - süüdimõistev kohtulahend oleks ette teada, siis kaotaks õigusmõistmine üldse mõtte,“ ütles Priit Männik Päevaleht Online’ile kommenteerides viimasel ajal „liiva jooksnud“ nn suuri kriminaalasju.

Männik lisas, et üldreeglina ei saa kriminaalmemetlust arvestada rahasse.

„Enamusel juhtudel ületavad kriminaalmenetluses tehtavad kulud kuritegudega tekitatud kahju. Mõelge kasvõi üha kasvavatele hulgale nn poevarastele. Nende puhul ei ole võimalik rääkida menetlusökonoomiast rahanduslikus mõttes. Samas ei tohi karistuse vääramatuse printsiibi kohaselt jätta neid asju seetõttu menetlemata,“ märkis ta.

Männik märkis, et „on muidugi ilmselge, et kriminaalasja menetlemine eeluurimisel ja kohtus ei tohiks võtta aastaid, mis on vastuolus karistusõiguse olulisemate põhimõtetega, sest põhjustab ka süüdistatava jaoks soodsa lahendi korral ebaproportsionaalselt suuri kannatusi nii kahtlustatavale kui ka tema lähedastele“.

Rektor tuletas meelde, et karistusõiguse üldiste põhimõtete kohaselt ei tohiks käsitleda mitte kedagi süüdi olevana enne, kui tema suhtes on olemas kohtulahend.

„On väheusutav, et enamus ajakirjandusväljaandeid sattus juhuslikult kohta, kus kahtlustatav kinni peeti. Siin peaks olema mõtlemisainet nii ajakirjandusele kui ka uurimisorganitele. Kas, millal, mida ja millises vormis oma väljaandes kajastada ilma põhjendamatut ja liigset kahju tekitamata,“ ütles ta.

Viimastel kuudel on kriminaalasi lõpetatud mitme suure juhtumi puhul. Esmaspäeval loobus prokurör kaitsepolitsei eksjuhi Priit Tikerpe ja endise Tallinna abilinnapea Vladimir Panovi süüdistamisest. Esimest süüdistati pistise andmises ning teist meest keda süüdistati pistise võtmises. Riigiprokurör loobus süüdistustest tõendite nappusel.

Detsembris lõpetati juhtum, kus investeerimispanga LHV töötajaid süüdistati USA väärtpaberiturul tehingute tegemiseks konfidentsiaalset info kasutamises, kuid riigiprokurör Laura Vaik andis politseile loa lõpetada kriminaalmenetlus kuriteo toimepannud isiku tuvastamatuse tõttu.

Paar kuud tagasi lõpetati ärimees Ernesto Preatoni ja ta kaaskohtualuste kümnetesse miljonitesse kroonidesse ulatuva maksupettuse kriminaalasi, kuna kohus leidis, et nende süü ei olnud menetluse jätkamiseks piisavalt suur. Kriminaalasi lõpetati kokkuleppe korras.