“Tulgu või trahv, aga meie seda raha ei maksa. Meil pole seda lihtsalt kuskilt võtta,” pahvatab Rocca al Mare vabaõhumuuseumi direktriss Merike Lang. Vabaõhumuuseum pidi seni 80-hektarise maa-ala eest linnale tasuma aastas 250 000 krooni, kuid tänavu küünib nõutav summa juba 619 000 kroonini.

Riigile kuuluva muuseumi maamaksuks eraldas kultuuriministeerium eelmistele aastatele tuginedes täpselt 250 000 krooni, kuid eelarve kinnitati enne Tallinna linnavalitsuse kurikuulsat otsust suurendada maamaksu pealinnas 2,5 korda.

“Eelarves maamaksuks määratud raha maksime esimese maksega ära ja nüüd pole enam kuskilt midagi võtta, kuid juulis ootab juba järgmine makse,” selgitab Lang. Vabaõhumuuseum esitas kultuuriministeeriumiga koostöös linnavalitsusele palvekirja, kus sooviti muuseumile maamaksuvabastust, kuid linna vastusest selgus, et vabastust ei anta, sest pileti tõttu on muuseumisse sissepääs inimestele piiratud ja seega pole tegu avaliku kasutuses oleva alaga.

Viimases hädas on muuseum pöördunud kultuuriministeeriumi poole avaldusega leida maamaksu tasumiseks lisaraha. Ministeeriumi pressiesindaja Katrin Arvisto sõnul kogutakse järgmise nädala alguseks kokku muuseumide andmed maamaksu tasumiseks puudu jääva raha kohta ja seejärel asutakse lisasummasid otsima. Samal ajal pole Arvisto sõnul veel teada, kus kohast võtab niigi eelarvetesse kärpeid tegev ministeerium selle summa. “Muuseumid ei saa jääda maksuvõlglaseks ja ministeerium peab selle raha kuskilt leidma,” väitis Arvisto.

Vabaõhumuuseumi probleemiga on kultuuriministeerium omakorda pöördunud abisaamiseks rahandusministeeriumi poole. Kokku on ministeeriumi halduses olevate asutuste maamaks tõusnud 1,5 miljoni krooni võrra. Arvisto ei välista, et kulude katmiseks võib tõsta piletihindu.

Lang ei pidanud piletihinna suurendamist sugugi heaks mõt-teks, sest kardab tugevat külaliste hulga vähenemist. “Meil on niigi kõige kallim pilet, inimesed helistavad sageli ja paluvad hinnaalandust,” kurtis Lang.

Lahendus: piletihind tõuseb

Kunstimuuseumi pearaamatupidaja Tiina Rüngas maamaksu tasumises esialgu probleemi ei näe, kuid sügisel võib tema hinnangul probleem tekkida. “Loodame ikka kultuuriministeeriumist tulevale kompensatsioonile, milleks oleme taotluse ka teinud,” selgitas Rüngas. “Kui ministeerium toetamiseks raha ei eralda, oleme probleemi ees.” Võrreldes vabaõhumuuseumiga on kunstimuuseumil maksta siiski väiksem maamaks, mis ulatub ligikaudu 100 000 kroonini.

Maamaksu esimese makse tasumiseks jäi raha leidmata keskstaadionit haldaval Kalevi Keskstaadioni OÜ-l. “Meil oli tänavu vaja maksta 156 000 krooni, kuid meie ei suuda seda raha kuskilt leida,” väitis osaühingu raamatupidaja Tiiu Vares, kelle sõnul maksuameti ees siiski võlglaseks ei jääda, sest spordiselts Kalev on tasunud nende eest maamaksu. “Samal ajal oleme nüüd Kalevile võlgu, nad tahavad raha tagasi, aga meil pole seda praegu kuskilt võtta.”

Eesti jalgpalli esindusstaadionit omavale FC Florale on maamaksu tõus jõukohane ülesanne. “Staadioni ja treeningukeskuse eest peame tänavu maksma 162 558 krooni, mullu maksime 65 000 krooni,” ütles Flora tegevjuht Siim Juks. “Meie põhimõte ei ole mitte viriseda, vaid tegutseda, ja seetõttu ei muuda maamaksu tõus meie elus midagi.”

Kõige kõrgemad maksud

•• Tallinna maa-ameti teatel on Tallinna kõige kõrgem maa maksustamishind Tallinna Sadamale kuuluval krundil aadressil Sadama 25. Selle krundi hind on  1,089 miljardit krooni, millest 1,5 protsenti ehk maamaks ulatub 16 miljoni kroonini.

•• Tallinna lennujaam peab tänavu maksma maamaksu 2,6 miljonit krooni, mis on 1,5 miljoni võrra rohkem kui mullune maa-maks.

•• Tallinna suurim haigla Ida-Tallinna keskhaigla peab tänavu tasuma linna kukrusse 243 000 krooni.

•• Haigla ja lennujaama esindajad ei ole teinud maamaksu tõusust suurt probleemi.

•• Maksuamet on teada andnud, et kõiki võlglasi käsitletakse võrdselt. “Maksuameti huvides on see, et võlgnevuse tekkimisel pöördutaks maksuameti poole, et koos leida parim võimalus maksukohustuse likvideerimiseks,” rääkis maksuameti pressiesindaja Priit Rum.

•• “Riigiasutuse puhul on ainus erinevus see, et tagasimakse-graafiku koostamisel ei nõuta isikult tagatist,” ütles Rum.

Linna maa eest maksu ei tasuta

•• Tallinna loomaaed ja Kadrioru staadion kui munitsipaalettevõtted ei pea maamaksu pärast rahakotti vaatama, sest linnale kuuluvalt maalt maamaksu ei nõuta.

•• Lisaks munitsipaalettevõtetele ei pea maamaksuseaduse kohaselt maamaksu tasuma kirikute ja koguduste pühakodade, kalmistute ning välissaatkondade alla jäävalt maalt.

•• Avalikus kasutuses olev maa, majandustegevuse keeluga ja Eesti valitsuse ja rahvusvahelise organisatsiooni või välisriigi vahelise lepinguga välisorganisatsiooni kasutusse antud maadelt ei pea samuti maamaksu maksma.