Kameeleonmehed virtuaalmaailmas
Interneti suhtlusportaalid pakuvad palju enamat kui lihtsalt alternatiivset suhtlemisviisi ja 15 tänuväärset minutit kuulsust. Keskkondadel nagu MySpace või Orkut ja meie enda oma ning armastatud rate.ee on lisaks tavalisele eneseturundamisele veel ka eksperimenteeriva identiteedilabori funktsioon. Võiks isegi öelda, et interneti suhtlusvõrgustikud toetavad suurepäraselt nii kesta kui ka sisu muutvate kameeleonide teket.
Online-kogukonnad pakuvad suurepärast võimalust luua virtuaalne keha, mida me võrreldes oma “päris elu” ebatäiusliku kehaga saame vastavalt soovile, vajadusele ja teiste tungivatele nõudmistele muuta ning vahetada. Sotsiaalne tagasiside on selle virtuaalse keha loome juures vägagi olulisel kohal. Eks tuleb tahtmine rind kummi ajada küll, kui sinu pildi alla pannakse selliseid kommentaare nagu “ullalala, kui kompu kutt”, “kuum tykk”, “kus nüüd tuli kobedik välja” või midagi muud samalaadset ego’t paitavat. Eriti tasub endale õnne soovida veel neil õnnelikel, kel on asja suhtlusvõrgustike koorekihi hulka, kas siis mõnda tipunimekirja jõudmise või suure “feimi” (kuulsus, tuntus – toim) arvu näol. Sellised hierarhilised tõusud on kindel kvaliteedi märk. Kinnitus sellele, et sinu eneseturundusstrateegia on mõjunud ning sihtauditoorium on su “kaubamärgi” toetavalt vastu võtnud.
Mida naised tahavad
Vaatamata võrratule võimalusele oma identiteediga mängida ja kasutada ükskõik millist virtuaalset identiteeti, näitavad uuringud, et virtuaalset identiteeti luues omistavad inimesed endale omadusi, mida eeldavad vastassugupoolt väärtustavat. Ehk teisisõnu on laialt levinud tendents, et nii mehed kui ka naised lähtuvad internetis suheldes siiski enamasti sellest, kuidas nad tõlgendavad oma soorolli ja sellele omaseks peetavaid väärtusi.
Võime eeldada, et enamasti on need ühiskonna poolt ette antud normid ja ootused, millele tuginedes soovitakse endale online-maailmas luua peaaegu ideaalilähedane virtuaalne keha. Ja mis seal imestada, eks täiuslikkuse poole püüdlemine on olnud inimloomusele alati omane. Samal ajal tuleb siiski tõdeda, et enamik internetis suhtlejaid on aru saanud, et enda võõraste sulgedega ehtimine pole isegi virtuaalses elus pikas perspektiivis kasulik. Pigem püütakse oma virtuaalse minapildi loomisel kujutada end ühest küljest realistlikult, kuid ühtaegu võimalikult ahvatlevas pakendis.
21. sajandil on selline hästi müüv pakend vähemalt soorollide koha pealt märgatavalt mitmevärvilisem kui kas või pool sajandit tagasi. Eks selles võib süüdistada nii edasipürgivat võrdõiguslikkust ja selle “tondi” maaletoojaid feministe kui ka märgatavalt avaramaid riigipiire ja demokraatlikku ilmakorda. Igal juhul mõjub sõna mees Rate’is, Orkutis või mõnes muus samalaadses virtuaalses “strippamiskohas” hoopis laiahaardelisemalt kui varem.
Rate’i pildid näiteks loovad üsna hea kujutluse sellest, kuidas Eesti noormehed muutumas olevat mehelikkust tõlgendavad.
Maskuliinsust ja mehelikkust üldse on teadupärast alati seostatud aktiivsusega. Näiteks ka pealtnäha vägagi dekoratiivses reklaamimaailmas eksponeerivad kaupu ja tooteid nunnud moosipoisid. Moosine või mitte, kuid traditsiooniliselt pole poseeriv mees kunagi olnud lihtsalt niisama kena potilille ja dekoratiivkaunistuse rollis. Rate’i fotosid vaadates jääb aga hoopis mulje, et potilillekese roll pole noormeestele sugugi vastumeelne. Vastupidi. Tundub, et Rate’i jaoks poseerivad kutid ei arva, et peaksid enda persoonile lisaväärtuse andmiseks mõne täiendava tegevusega silma paistma.
Kaduvväike hulk on selles massiivis fotosid, kus võib noormehi näha mingit tegevust harrastamas. Näiteks on minimaalseks kahanenud vajadus näidata ennast sportlikust küljest. Üliharva näeb pilte palli mängivatest, rulluisutavatest, ujuvatest või mõne muu spordialaga tegelevatest noormeestest. Samas on Rate’i piltidel harukordsed ka nii õpikute kui ka töölaua taga toimetavad ehk nii-öelda ajugümnastikat harrastavad noormehed. Paljud tegevused, olgu selleks siis laulmine, tantsimine või suudlemine, ei ole Rate’i noormeeste arvates väärt seda, et ennast nende kaudu kogu (virtuaal)maailmale tutvustada. Kõige enam võib noormehi Rate’i fotodel näha “niisama chillimas”, “poosetamas” või “beibepoosis”. Ehk nende peamine nartsissistlik ülesanne on fotol lihtsalt stoilise rahuga ilus olla.
Selgelt lähtuvad paljud noored mehed eeldusest, et oluline on stiilipuhas enesenäitamine. Piisab sellest, kui on näha, et sa oled “suht laadna”, “kobekas”, “niiiiiiiii nummi” või lihtsalt “armazzz”. Selline enda objektiseerimine on kõigile “naiseliku pilgu” omanikele muidugi vägagi meeldiv uuendus.
Hea on ju näha, kui noored mehed teevad kõik, et silma ja välja paista. Näiteks võivad mõned playboy’likult kas või särgi seljast heita ning püksirihma valla päästa, ise samal ajal unistavalt kaugusse vaadates, või hoopis porgandpaljalt, nunnu nägu peas, suurt patja kaisutada. Teised seevastu rõhuvad oma casanovalikele manöövritele, haarates lilleõie hambusse, või torutavad justkui musiootuses kaamera poole huuli. Need vabatahtlikult võetud seks- ja romantilise objekti funktsioonid on ühed levinumad objektiseerimisstrateegiad, mida võib Rate’i fotodel kohata.
Muide, keha paljastamine hakkab muutuma omaette trendiks. Ammu pole ainult naised need, kellele keha on projekti staatuses. Ka meeste jaoks on kehast saanud projekt, kui isegi mitte üks peamisi sotsiaalse kapitali hankimise vorme. Seda viimast mitte enam seepärast, kui mitu kivi see keha jõuab üles vinnata, vaid kui ponks see välja näeb. Pole ka imestada, et noormehed püüavad oma konto fotoalbumisse koondada kas või ühe rohkem või vähem keha paljastava foto. Kui oma projektiga on ikka vähegi tööd tehtud ja vaeva nähtud, siis tuleb seda ka auga demonstreerida.
Mõistuse- ja musklimehed
Oma kehavõlude rõhutamine ei jää märkamatuks ka poseerimiskauguse valiku osas. Varasemad uuringud on leidnud, et mehed seavad fotodel poseerides fookusesse oma pea ja õlad. Stereotüüpselt tuntakse mehi ju kui mõistuseinimesi, kes püüavad teha oma isikut ka fotodel atraktiivseks teadmisi ja intellekti rõhutades. Rate’i noormeeste fotosid analüüsides ei saa küll enam väita, et meeste ja naiste identiteediaspektid paikneksid anatoomiliselt eri kohtades.
Nüüd on ka noormeeste fotode keskmesse toodud keha, mida pakutakse kas kogu hiilguses või vööst ülevalt poolt uudishimulikele “tarbimiseks”. Stiilne ning igati trenditeadik välimus on keha eksponeerimisel ning endast positiivse mulje loomisel aga igal juhul esmatähis. Tuleb teada, mis on parajasti “in” ja mis “out”, seda ka brändide lõikes. Mitmed uuringud on näidanud, et noormeeste jaoks on firmamärgid palju olulisemad kui neidudele. Brändiarmastus paistab eriti silma, vaadates näiteks Rate’i ilusaimate kasutajate klubisid, kus mitmetuhandesed Armani või Dolce & Gabana püksid, särgid, vööd ja ehted on silmanähtavalt hinnas ja mitte ainult rahalise vääringu mõttes. Konkreetsetest brändidest ja nende juurde kuuluvatest aksessuaaridest on saanud trenditeadliku noore mehe jaoks olulised identiteediloome aspektid. Tõupuhas macho-mees või püüdlik rullnokk hoiab poseerides ikka paar jämedat ketti kaelas ja vajadusel ka nukid sõrmes. Viimaste moetrendidega hästi kursis olev tõutäkk aga riputab endale kaela kõikvõimalikke asju ristidest ja ankrutest ikka lausa kondoomideni välja. Stiilselt välja mängitud “bling” igal juhul, pole midagi öelda. Teatavas võtmes ju täiesti nauditav.
Naudi mind!
Ja mehed tõesti tahavad, et neid nauditaks. Kohe kogu täiega. Seepärast on enamik Rate’is poseerivaid noormehi loobunud ka stereotüüpselt otse kaamerasse vaatamast. Enam ei soovita end suhestada foto vaatajaga otse kaamerasse vaadates, vaid lihtsalt sätitakse end objektiivi ette justkui kogemata. Tundub, nagu ei huvitaks neid noori karvavõrdki, kes, kus ja mis eesmärgil neid vaatab. Aga sedasi ära petta suudavad nad vaid väheseid kogenematuid. Kogu pildiline vaatemäng on ju puhtalt ja ainuüksi vaatajate jaoks loodud. Ja enda sihtrühma tundmine on äärmiselt oluline, nagu ühe õige turunduskampaania puhul ikka.
Sedasi nad poseerivad seal, need noored mehed. Vahel mõjuvad nad küll pigem kui naisteajakirjadest tuntud esikaanetüdrukud, pakkudes ennast kui ideaalseid vaatamisobjekte, pilk unistavalt kauguses, käsi aga paitamas kassi või kallistades suurt kaisulooma. Jah tõepoolest, pehmete väärtuste aktsepteerimine on jõudnud ka meie Eesti noormeeste enesekuvandisse. Enam ei pea olema viimase “bemmi” ja mitme beibega poseeriv macho-mees, et enda mehelikkusest aimu anda. Paljudele naistele, muide, selline asi niikuinii üldse ei mõjugi. Tüdrukud tahavad ikka leida endale kedagi sellist, kes oleks hea ja turvaline nagu kaisukaru ning keda kõlbaks ka emale-isale näidata. Tundub, et vähemalt osa Rate’i noormehi on saanud aru, mismoodi veel võiks tüdruku südant võita, sest Mr. Nice Guy tüpaaÏ on muutunud erakordselt populaarseks. Kuigi jah, pakkumine ei ületa veel nõudlust. Aga siiski. Metroseksuaalile omaselt sätitud ja lausa moosipoisiliku välimusega noormehed poseerivad nüüd meelsasti näiteks päikeseloojangu taustal unelevalt silmapiiri kiigates või mängivad pargis sügiseste lehtedega. Mehelik bravuuritsemine on asendunud häbeliku kohmetusega, mis lisab nende fotodele veel täiendavat kallistatava kaisukaru aurat.
Riski maandamiseks ja selleks, et mitte hävitada kõiki võimalusi nende naisolevuste hulgas, kellele meeldivad pahad poisid, on kaval muidugi poetada oma fotode hulka ka mõned traditsioonilisemad macho-mehe pildid. Näiteks võiks töötunkedes ja õliselt auto ümber nokitseda või jõusaalis kangi kõrval musklit demonstreerida, ning ka traditsiooniliste soorollide austajate kiitvad hinnangud oleksid garanteeritud.
Tegelikult iseloomustabki Rate’i noormeeste fotosid eelkõige oskus muutuda ja ennast muuta – vastavalt vajadusele ja sihtrühma nõudlusele, pakkudes kõigile midagi üsna ideaalset. Mis sest, et seekord ainult virtuaalse kehana.
