Poolteist aastat tagasi avas Helsingi-Tampere maantee ääres uksed Soome suurim kaubanduskeskus Ideapark. Ostuparadiis pälvis tänu oma suurusele ja mitmekülgsusele nii palju tähelepanu, et paljud soomlased käivad seda ka pelgalt turistidena vaatamas.

Megakeskuse üks omanik on kaubandusalal tuntust kogunud ärimees Toivo Sukari, kelle tulevikuplaanid on aina mastaapsemad. Veel üks kaubanduspalee peaks valmima paari aasta pärast Kesk-Soomes.

Kolmandat, kahesajast kauplusest koosnevat ostuparadiisi kavandab Sukari Helsingist umbes 50 kilomeetrit lääne poole Vihti valda. Omavalitsus võttis ärimehe avasüli vastu, sest kaubanduskeskuse tulekuga lisanduvad 3000 töökohta suurendaksid seal tööhõivet kolmandiku võrra. Külastajaid hakkaks hinnangute järgi käima kümne miljoni ringis aastas.

Valitsuses eri seisukohad

Üldplaneeringute eest vastutav koonderakondlasest elamuminister Jan Vapaavuori on aga ehituskava vastu. “On võimatu mõelda nii, et alguses räägime kliimamuutusest, aga kui tuleb mingi projekt, siis ütleme, et elame turumajanduses ja anname ettevõtjatele täieliku voli äri ajada,” selgitas Vapaavuori ajalehes Helsingin Sanomat oma seisukohta.

Probleem on selles, et kaubanduskeskus kerkiks asulatest eemale põllu peale. Keskkonnaministeerium koos oma ministriga on samuti sellise ostukeskuse vastu, sest sinna pääseks ühissõidukiliinide puudumise tõttu vaid isikliku autoga. Kuid valitsuses on ka selgelt kuulda hääli, mis nimetavad sääraseid põhimõtteid ettevõtluse takistamiseks.

Vastasseis kogus veelgi hoogu, kui selgus, et ärimees Sukari toetas rahaliselt peaminister Matti Vanhaneni 2007. aasta Eduskunna valimiste kampaaniat. Vanhanen oli aga varem märkinud oma blogis, et peab Ideapargi rajamist Vihtisse positiivseks, sest vallal on vaja teenindussektori töökohti. Vanhanen eitab siiski kindlalt, et tema parteid toetanud ärimehed oleksid üritanud tema kaudu kaubanduskeskuste planeeringuid läbi suruda.

Kas raha mõjutab otsuseid?

•• Ideapargi juhtum on osa hiljuti Soomes lahvatanud erakondade rahastamisskandaalist, mis pole veel vaibunud. Viimastel valimistel valitsuserakondade suursponsoriks olnud ühendust toetasid märkimisväärsete summadega kaubandusärimehed.

•• Skandaal algas valitsuse juhterakonna Keskpartei parlamendirühma esimehest Timo Kallist, kes teatas meediale, et ei avalikusta oma suurimat sponsorit. Kuigi seadus näeb ette üle 1700-euroste annetuste tegijate avaldamist, arvas poliitik, et seda ei pea täitma, sest karistusi pole ette nähtud.

•• Kalli skandaal pani 16 poliitikut, sh viis ministrit, oma mulluseid aruandeid täiendama, sest ta polnud ainus, kes rahastajaid varjas. Esimese õigustusena tulid mitu neist välja väitega, et ei teadnud, kes neid sponsis. Skandaal puudutab nii valitsusparteisid kui ka sotsiaaldemokraate.

•• Nüüdseks on esile kerkinud küsimus, kuivõrd on poliitikud teinud oma rahastajatele soodsaid otsuseid või kallutanud kedagi neile sobilikus suunas.