Kas külm sõda hakkas sulama hoopis Kanadas?
Ja siis? Nimelt seisatas ta seinal rippuvate peaministripiltide ees ja pajatas neist lühidalt naljakaid juhtumeid. Ainult Pierre Trudeau portreest jalutas Van Loan peatumata mööda.
Imelik, mõtlesin ma, seltskonnas kiideldakse ikka veel sellega, kus ja millisel üritusel Trudeauga kokku saadi ja mida ta siis lausus. Selle karismaatilise ja kaks korda (kokku ligi 15 aastat, 1968–1979 ja 1980–1984) peaministri toolil istunud mehe “süüks” pannakse ei rohkem ega vähem kui Kanada nüüdisaegseks muutmist!
Sõbrustas diktaatoritega
Ja sellisest Kanada poliitika suurkujust jalutab Ontario eestlaste hääli korjav ning praegu kaheteistkümne mõjukama Ottawa poliitiku hulka kuuluv Peter Van Loan lihtsalt mööda.
Ühes telefonivestluses seletas ta ükskõiksust Trudeau vastu kasvamisega eesti vanavanemate tulivihases venevastases meelsuses. Van Loani kodust pärines seisukoht, et Nõukogude Liitu sõbralikult suhtuv Trudeau ei saa olla noore poliitikahuvilise eesti poisi eeskujuks!
Tõsi on see, et Trudeau sõbrustas liialt diktatuurireĻiimidega. Ta lõi sidemed Puna-Hiinaga, käis Pekingis isegi visiidil, suhtles heatahtlikult Kuuba noore diktaatori Fidel Castroga ja lävis aktiivselt ka Nõukogude Liiduga.
Muuseas, Nõukogude Ottawa-saadiku Aleksandr Jakovleviga suhtles ta isegi nii tihedalt, et andis oma teisele pojale tema nime – Sacha. Nende pered käisid omavahel samuti läbi – Trudeaul oli abielust 30 aastat noorema Margaret Trudeauga kolm poega ning ka Jakovlev kasvatas Ottawas lapselast Nata‰at, kes oli poistega samaealine.
Kanada ajaleht The Globe and Mail avaldas Jakovlevi pere arhiivist saadud pildi, kus mehed, suhkruvatti söövad lapsed süles, tsirkuses elavalt vestlevad. Külma sõja ajal peeti venelastega – lääne peavaenlastega – suhtlemist justkui hääletuks alistumiseks. The Globe and Maili meelest võiks tänapäeva vasteks olla näiteks see, kui president Bush läheks abikaasa ja lastega Iraani presidendi Mahmoud Ahmadinejadi perega koos tsirkusesse.
Toronto kirjanik Christopher Shulgan väidab aga oma uues punakaanelises raamatus “The Soviet Ambassador: The Making of the Radical Behind Perestroika”, et erilised suhted Kanada peaministri ja Nõukogude saadiku vahel aitasidki glasnost’il ja perestroika’l hiljem üldse tegelikkuseks saada.
Just Kanadas õppis Nõukogude saadik, et kahe äärmuse – USA-laadse kapitalismi ja Nõukogude Liidu kommunismi – vahel on olemas kolmas võimalus. See on Kanada tee, mis oleks justkui segu kahest eelnevast.
Jakovlev - perestroika-arhitekt
•• Aleksandr Jakovlev töötas tervelt kümme aastat Ottawas, kuhu ta 1970. aastate algul n-ö jalust ära saadeti. Hiljem sai temast eestikeelset Vikipeediat tsiteerides üks “järjekindlamaid Mihhail Gorbat‰ovi reformide toetajaid, avalikustamispoliitika eestvedajaid ning Boriss Jeltsini liitlane augustiput‰i ajal”.
•• Just Ontario provintsis põllumajandusminister Whelani kodus said kaks meest, Jakovlev ja Gorbat‰ov, 1983. aasta mai keskel esimest korda võimaluse pikemalt rääkida. Jakovlevi kümneks aastaks Kanadasse saatmine ja tema tihedad kontaktid Kanada peaministriga aitasid Nõukogude Liidu suhtes skeptilisest Jakovlevist teha radikaalse uuendaja ja ühe perestroika-arhitekti.
•• Shulgan küsibki seepeale, kas ei hakanud külm sõda sulama just Kanada külmas kliimas (loe: väliseestlaste seas ultravasakpoolseks peetud Kanada peaministri seltsis – M.A.).
