Venekeelne rahvas pole vabariigi juubeliaastast tuhkagi kuulnud
Riigikantselei aastaraportis seisab, et rahvastikuminister Urve Palo ülesanne oli viia sünnipäevainfo Eesti muulasteni, kes moodustavad rahvastikust enam kui kolmandiku. Aga see töö on tegemata, väidab aastaraport.
“Juubeliaasta? Huvitav, midagi pole kuulnud, ka ükski mu sugulastest ja tuttavatest pole midagi kuulnud,” laiutab käsi Aseri daam Valentina Pavljut‰kova. Ta on Eestis 1953. aastast saati. Valetina mõtleb hetke ja teatab siis kõva häälega, et isegi kui juubel on, ei sobi seda tähistada. “Aseri on räpane. Isegi avalik kemmerg puudub!”
“Kui ikka juubel käib, ju kunagi pannakse üles ka plakatid,” arvab Kiviõlis otse aiamaalt kurke kudistamast saabunud Tatjana Jürisson.
Sama linna mees Vladimir Andrejev on informeeritum: “Eesti sai 90 aastat vanaks, kord olid meil linnas isegi lipud üleval.” Sellega tema info kogu riiki haaranud juubelipidustustest ka piirdub.
Niina ·vedovat huvitaks juubelipidustused küll. “Aga televisioonis pole neist midagi räägitud,” vangutab ta pead. Kui aga pidustuste ja juubeliaasta kohta oleks midagi postkasti pandud või poes buklette jagatud, loeks Niina need kõik hoolega läbi. Aga mida pole, seda pole. Ka tikutulega otsimine ei avita, kostab Niina ja astub edasi.
Paeluvad paraadid
Roman Ivanov ja Ljo‰a Ossipov on suured peoloomad, aga ühestki vabariigi sünnipäevapidustusest pole nad midagi kuulnud. “Hea vähemasti, et Kiviõlis peeti jaanipäeva, linna päeva ja laata,” kostab Ljo‰a, kaks sõbralt laenatud sigaretti kõrva taga püsti. Ta näeb välja kui kuradike, nukitsamees.
Vladimir ja Vitali, kes remondivad põlevkivilinna Kohtla-Järve veerel õigeusukirikut, teavad küll rääkida pühakoja sügisel saabuvast 70. sünnipäevast. Eesti omast pole nad kuulnudki.
Ja otsi kust otsid, Kiviõlist, Kohtla-Järvelt, Püssilt või Aserist, tulem on ikka sama – venekeelne elanikkond teab enam elu võimalikkusest Kuul kui Eesti 90. sünnipäeva aastast. Siiski rõhutasid kõik: kui oleks mingi pidustus või veel parem – paraad, mindaks kindlasti kohale. Sest paraade muulased armastavad.
“Nägime televiisorist, et Pärnus ja Tallinnas olid paraadid,” räägib kuuepealine noorhärrade seltskond Kohtla-Järvel, silmad säramas. Kuuldes, et tegemist oli juubeliaasta paraadidega, hakkavad nende silmad veelgi enam särama. “Kahju, et ei teadnud!”
Kunagi käis reporter mööda Virumaad ja küsis inimestelt, kas nad teavad peast Eesti hümni sõnu. Üks Sillamäe koolipoiss oli siis see, kes virulased jännijäämisest päästis. Pisike vene poiss laulis ja luges täpsemini kui kõik end padueestlasteks pidanud taadid Rakvere turul kokku. Juubeliaastaga on hulga sandim. Isegi koolipoistel napib infot.
Jalgpallisõpradest Kiviõli vene gümnaasiumi poistel on siiski meeles, et koolis on sellest räägitud. “Eesti Vabariik sai 200 aastat vanaks,” teatab neist üks rinda püsti ajades. Tähtpäevasündmustest aga ei tea nad midagi.
Isegi vabadussamba ümber käivast kemplemisest polnud ükski venekeelne vestluspartner tuhkagi kuulnud.
Rahvastikuminister probleemi ei näe
•• 8. juulil Eesti Päevalehes ilmunud artiklis “Hinne minister Palo (pildil) tegevusele: töö tegemata”, kirjutas Raimo Poom: “Kõige tipuks pidi Palo muukeelsele elanikkonnale teadvustama vabariigi 90 aasta juubelit, aga vahetut tulemust on hinnatud jällegi sõnaga “täitmata”. Kuigi sünnipäevapidustused algasid juba eelmisel aastal, lubatakse midagi tegema hakata alles tänavu.” Urve Palo vastas Eesti Päevalehele, et nad on tööplaaniga ajast ees, mitte maas.
•• Alates juubeliaasta algusest kuni juuni lõpuni on Eestis toimunud vähemasti 615 sünni-
päevaüritust, teatas Riina Soobik riigikantseleist. Kokku kulub ainuüksi kahe aasta riigieelarvest sünnipäevapidustuste peale vähemasti 100 miljonit krooni. Koos eraldistega muudest allikatest on summa enam kui 115 miljonit krooni. R.S
