ERKI URVA: Paanika õhus

Vii­mas­tel nä­da­la­tel on ku­ju­ne­nud Ees­ti rah­vuss­por­dia­laks Es­to­nian Ai­ri peks­mi­ne. Ei möö­du päe­va­gi, mil po­leks jut­tu fir­ma prob­lee­mi­dest.

Asi al­gas anonüüm-sest vih­jest võima­li­ku kah­ju­mi koh­ta. Peat­selt se­kun­dee­ris Es­to­nian Ai­ri suu­ru­selt tei­ne oma­nik ehk Ees­ti riik mi­nis­ter Ju­han Part­si isi­kus. Sel­le ase­mel et kaits­ta oma­ni­ke hu­ve ja suu­ren­da­da rii­gi käes ole­va akt­sia­pa­ki väär­tust, asus Ees­ti riik hoo­pis oma ra­ha põle­ta­ma, vi­sa­tes paa­ni­kalõkkes­se hoo­le­ga ha­gu. „Pank­rot po­le vä­lis­ta­tud,” tea­tas mi­nis­ter kind­lalt. Võib vaid ole­ta­da, kui ma­da­la­le lan­ge­sid Es­to­nian Ai­ri bro­nee­rin­gun­äi­ta­jad seejä­rel.

Suu­ro­ma­nik SAS ei jää­nud vas­tust võlgu. Vas­tu põru­ta­ti ul­ti­maa­tum: „Kas müüte ma­ha või meie pe­se­me käed puh­taks.” Ega va­lit­sus oma esin­da­ja­te ütle­mis­te tõttu eri­ti muud võima­lust jät­nud­ki. Isea­si, kas ki­ri pi­di ole­ma just sel­li­ses too­nis ja ava­lik­ku­se et­te lek­ki­ma. Igal ju­hul on vä­ga suur kah­ju Es­to­nian Ai­ri mai­ne­le (ja tu­lu­de­le) ju­ba te­ki­ta­tud. Häm­mas­tab ka see, et ei suu­de­ta (või ei ta­he­ta) nä­ha len­nun­du­se üle­maailm­seid tren­de ning se­da, et siin­sed prob­lee­mid po­le kau­gelt­ki uni­kaal­sed.

Kriis kriisi järel

2007. aas­tal väl­jus maail­ma tsi­viil­len­nun­dus aja­loo suu­ri­mast krii­sist, mis sai al­gu­se 2001. aas­ta 11. sep­temb­ri ter­ro­rirünna­ku­test. Pin­ged ja ebae­fek­tiiv­sus olid kuh­ju­nud ju­ba aas­ta­te jook­sul ning bin La­den süütas so­bi­va süti­ku. Lah­ka­ma­ta krii­si põhju­seid võib tõde­da, et ta­gajär­jed olid kur­vad: len­nu­fir­mad kao­ta­sid aas­tail 2001–2006 üle 42 mil­jar­di USA dol­la­ri ja kümned fir­mad läk­sid pank­rot­ti. 2007. aas­taks oli len­nun­dus krii­sist väl­ju­nud, re­sul­taa­diks oli 5,6 mil­jar­di dol­la­ri­ne ko­gu­ka­sum.

Kah­juks jäi ko­su­mi­saeg vä­ga lühi­ke­seks. Len­nun­dus lan­ges uu­de rän­ka krii­si, mil­le algpõhju­seks oli kütu­se­hin­na plah­va­tus­lik kasv. Sel­le aas­ta tei­sel poo­lel on kütu­se­hind kii­relt lan­ge­nud ja len­nu­fir­mad sel­le lä­bi vei­di hap­nik­ku saa­nud. Kah­juks on sel­le lee­ven­du­se nul­li­nud nõud­lu­se kii­re vä­he­ne­mi­ne, põhjus­ta­jaks üle­maailm­ne ma­jan­dusk­riis. Sep­temb­ris vä­he­nes rei­si­ja­te arv eel­mi­se aas­ta sa­ma kuu­ga võrrel­des 2,5% ja õhu­kau­ba­ve­du 7,7%. Sel­lest tu­le­ne­valt hin­dab rah­vus­va­he­li­ne õhut­rans­por­di as­sot­siat­sioon IA­TA maail­ma len­nun­du­se sel­le aas­ta ko­gu­kah­ju­miks 5,2 mil­jar­dit dol­la­rit. Hin­nan­gu­li­selt üle­tab nõud­lu­se vä­he­ne­mi­sest tin­gi­tud kah­ju naf­ta­hin­na lan­gu­sest tu­le­ne­va võidu. Kui 2001.–2006. aas­ta­ni kest­nud krii­si pu­hul sei­sis len­nun­dus vas­ta­mi­si pea­mi­selt oma ma­jan­dus­ha­ru spet­sii­fi­lis­te prob­lee­mi­de­ga, siis nüüd li­san­dub sel­le­le ka ma­jan­dusk­riis, mis muu­dab olu­kor­ra eri­ti kee­ru­li­seks. Sel aas­tal on pank­ro­tis­tu­nud ju­ba kümneid len­nu­fir­ma­sid – ena­mik neist küll uued tu­li­jad, kuid on ka sel­li­sed „kuul­su­si” na­gu Alo­ha, ATA, Fron­tier, Ster­ling. Ja mui­du­gi Ali­ta­lia, kes üri­tab nüüd ad­mi­nist­raa­to­ri­te käe all uu­te in­ves­to­ri­te abi­ga taassündi­da.

Mis toimub Eesti õhus?

Meie piir­kon­na suu­rim te­gi­ja SAS vaev­leb suur­tes pii­na­des. Sel­le aas­ta ühek­sa kuud tõid li­gi kaks mil­jar­dit Root­si kroo­ni kah­ju­mit. Võima­li­ku ko­si­la­se ot­si­mi­ne Luft­han­sa näol ebaõnnes­tus ja tu­le­vik on vä­ga se­ga­ne. Ilm­selt tõi suurt ker­gen­dust Skan­di­naa­via tu­ru ühe suu­re­ma kon­ku­ren­di Ster­lin­gi pank­rot. Fin­nai­ril lä­heb tä­nu oma Aa­sia-st­ra­tee­gia­le pa­re­mi­ni, kuid ne­mad­ki kuk­ku­sid kol­man­das kvar­ta­lis kah­ju­mis­se, koon­da­vad töö­ta­jaid ja vä­hen­da­vad len­de. Lee­du­las­te Fly­LAL tea­tas al­les ke­va­del suu­re lär­mi­ga Ees­ti tu­ru hõiva­mi­sest, sügi­seks on aga kõik lii­ni­len­nud Tal­lin­nast lõpe­ta­tud. Ai­nult suur­te sõna­de ja ise­gi rah­vast täis len­nu­ki­te­ga len­nun­du­ses rik­kaks ei saa­da. Tal­vest vä­hen­da­ti siht­koh­ta­de ar­vu kaks kor­da ja kur­jad kee­led rää­gi­vad, et need jõulud võivad jää­da vii­mas­teks. air­Bal­ti­cut püütak­se Ees­tis­ki ku­ju­ta­da Wun­der­kin­d’i­na. Mil­li­ne on aga te­ge­lik­kus? Kas suur siht­koh­ta­de ja rei­si­ja­te arv ta­gab head ma­jan­dus­tu­le­mu­sed?

air­Bal­tic tee­nis sel­le aas­ta esi­me­sel poo­laas­tal 174 mil­jo­nit kroo­ni kah­ju­mit ja kõik mär­gid näi­ta­vad, et tei­ne poo­laas­ta ei tõota tul­la pa­rem – en­di­selt kas­vab len­du­de arv kii­re­mi­ni kui rei­si­ja­te arv.a­mal ajal saab air­Bal­tic kaud­selt rii­gia­bi. Riia len­nu­jaa­mas on loo­dud air­Bal­ti­cu­le ja Rya­nai­ri­le ee­lis­tin­gi­mu­sed. 2007. aas­tal teh­ti nei­le ka­he­le ve­da­ja­le kok­ku 250 mil­jo­nit kroo­ni al­la­hind­lust, sa­mal ajal mak­sis va­lit­sus len­nu­jaa­ma­le 126 mil­jo­nit toe­tust. Kõik ei vaa­ta sel­list diskri­mi­nee­ri­mist ra­hu­li­kult pealt: Fly­LAL on esi­ta­nud koh­tus­se ha­gia­val­du­se ja nõud­nud Riia len­nu­jaa­ma ja air­Bal­ti­cu va­ra­de 883 mil­jo­ni kroo­ni ula­tu­ses külmu­ta­mist (tõsi, vii­ma­ti ni­me­ta­tu pu­hul on suh­te­li­selt võima­tu tu­vas­ta­da va­ra­sid, mi­da külmu­ta­da, sest kõik len­nu­kid on lii­si­tud). Kui kauaks on air­Bal­tic veel SAS-i „kaits­va tii­va” all? Võib-ol­la la­seks lät­las­tel kat­se­ta­da taas­rii­gis­ta­mist? Es­to­nian Ai­ri kon­ku­rent­sio­lu­kord pa­ra­neks sel­lest kind­las­ti mär­ga­ta­valt.

Eesti lennundus jäägu

Es­to­nian Air võit­leb na­gu kõik maail­ma len­nu­fir­mad ma­jan­dusk­rii­si, kõrge kütu­se­hin­na ja nõud­lu­se vä­he­ne­mi­se­ga. Na­gu tei­sed­ki, soo­vib et­tevõte va­he­ta­da va­ne­mad, suu­re kütu­se- ja hool­dus­ku­lu­ga len­nu­kid uue­ma­te ja sääst­li­ku­ma­te vas­tu. Po­le mi­da­gi ta­va­tut ka sel­les, et sel­li­se tu­le­vik­ku suu­na­tud sam­mu pu­hul oo­da­tak­se oma­ni­kelt li­sa­ka­pi­ta­li. Na­gu kõik jät­ku­suut­li­kud fir­mad, soo­vib ka Es­to­nian Air krii­si ajal ku­lu­sid kok­ku hoi­da, ini­me­si koon­da­da, len­du­de ar­vu ja len­nu­ki­par­ki vä­hen­da­da. Ka­ha­ne­va nõud­lu­se ja vä­he­ne­va rei­si­ja­tu­lu tin­gi­mus­tes on el­lujää­mi­seks ai­nult üks võima­lus: len­du­de hul­ga vä­hen­da­mi­ne ja al­lesjää­va­tel len­du­del len­nu­ki­te täi­tu­vu­se suu­ren­da­mi­ne. „Rah­va nõud­mi­se­l” li­sa­siht­koh­ta­de ava­mi­ne, len­nu­ki­par­gi ja len­du­de sa­ge­du­se suu­ren­da­mi­ne tä­hen­daks prae­gu­sel ajal ben­sii­ni­ga tu­le­kus­tu­ta­mist.

Ma­jan­dus­lan­gu­se ajal vä­he­neb nõud­lus len­da­mi­se jä­re­le kõik­jal. Küsi­mu­sed, kas va­li­tud len­nu­kitüüp või su­le­tud siht­ko­had on õiged, on kol­man­dajär­gu­li­sed. Ise­gi küsi­mus, miks on ra­di­kaal­seid kok­ku­hoiu­meet­meid nii pi­kalt eda­si lüka­tud, on tei­sejär­gu­li­ne. Kõige olu­li­sem on, et võe-taks vas­tu õigeid ot­su­seid. Es­to­nian Air va­jab st­ra­tee­gi­list part­ne­rit. Aja­loo­li­selt on sel­leks SAS ja pa­re­mat po­le sil­ma­pii­ril. Koostöö SAS-iga ta­gab kind­la sis­se­tu­le­ku. SAS-i väl­ju­mi­ne air­Bal­ti­cu oma­ni­ke­rin­gist avaks Es­to­nian Ai­ri­le en­neo­le­ma­tuid aren­guvõima­lu­si. Mind on ras­ke süüdis­ta­da suu­res ar­mas­tu­ses SAS-i vas­tu, kuid prae­gu on ta Es­to­nian Ai­ri­le ja Ees­ti len­nun­du­se­le pa­rim va­lik. Kõige aru­tum on aga jutt sel­lest, et riik peaks SAS-i osa­lu­se Es­to­nian Ai­ris väl­ja ost­ma. SAS võiks ju pak­ku­mi­se üle rõõmu tun­da: saaks pa­ran­da­da ka­sum­lik­kust ja va­ba­ne­da re­gioo­nis veel ühest len­nu­fir­mast. Sest ilm­selt ei jääks Es­to­nian Air „i­se­seis­va­na” il­ma oma­ni­ke suu­re toe­tu­se­ta pi­kalt el­lu.

Eu­roo­pa Lii­dus on aga rii­gi toe­tus len­nu­fir­ma­de­le kee­la­tud. See­ga on võima­lu­si vaid kaks: lep­pi­da SAS-iga kok­ku ja jät­ka­ta koostööd või müüa osa­lus ma­ha, kus­juu­res hind po­le siin­juu­res enam ab­so­luut­selt olu­li­ne. Ees­ti len­nun­dus vää­rib säi­li­ta­mist ja aren­da­mist. Hal­val ajal pea­vad oma­ni­kud plaa­ni pi­da­ma ja oma et­tevõtet toe­ta­ma, mit­te aja­kir­jan­du­ses oma­va­hel kak­le­ma ja oman­di väär­tust vä­hen­da­ma. Lõpe­tu­seks, pa­raf­ra­see­ri­des kom­men­taa­to­reid: pa­rem kor­ra­lik „len­nuk­lu­bi” kui mit­te mi­da­gi. Toe­tust sel­le­le saab osu­ta­da igaüks – Es­to­nian Ai­ri pi­le­teid os­tes.

Au­tor oli aas­tail 2002–2005 Es­to­nian Ai­ri pre­si­dent, 2000–2002 kom­mert­sa­la asep­re­si­dent.