Miljonid toetuskroonid pole suutnud puisniitusid päästa

Väär­tus­li­ke puis­nii­tu­de pindala võib Eestis väheneda 8400 hek­ta­rilt vaid tu­han­de­ni.

Hoo­li­ma­ta se­nis­test pin­gu­tus­test ja mil­jo­ni­te kroo­ni­de ku­lu­ta­mi­sest kahaneb ko­gu Eu­roo­pa mõis­tes väär­tus­li­ke puis­nii­tu­de pin­da­la üha enam. Ühes puis­nii­tu­de ka­du­mi­se­ga teeb al­lak­äi­ku ka säi­li­nud nii­tu­de öko­loo­gi­li­ne sei­sund ja lii­gi­rik­kus. Just sel­lis­te mõtle­ma pa­ne­va­te jä­rel­dus­te­ni jõud­sid mit­med meie tead­la­sed ühi­ses puis­nii­te puu­du­ta­vas analüüsis. Analüüsi üks põhi­koos­ta­jaid, maaüli­koo­li va­nem­tea­dur Ma­rek Sam­mul tõi esi­le, et prae­gu on Ees­tis puis­nii­te säi­li­nud vaid 8400 hek­ta­ril, mil­lest 6000 hek­ta­rit on tai­me­lii­gi­rik­ku­se tõttu loo­dus­kait­se­li­selt kõrge väär­tu­se­ga.

Ome­ti on ala­tes 2003. aas­tast puis­nii­tu­de taas­ta­mi­seks ja hool­da­mi­seks mõel­dud toe­tus­ra­ha ja­gu­nud kõige enam tu­han­de hek­ta­ri jaoks. Vii­ma­se kuue, sh tä­na­vu­se aas­ta pea­le on loo­dus­kait­se­kes­kus ja põllu­ma­jan­du­se re­gist­ri­te ja in­for­mat­sioo­ni amet (PRIA) kok­ku sel­leks ra­ha ja­ga­nud üle nel­ja­teistküm-ne mil­jo­ni kroo­ni. „And­me­te ko­ha­selt po­le puis­nii­tu­de pin­da­la taas­ta­tud nii­tu­de ar­vel vii­ma­sel kümnen­dil suu­re­ne­nud, mis tä­hen­dab, et sa­mavõrra kui neid taas­ta­tak­se, kas­vab neid ka kin­ni,” nen­tis Sam­mul.

„Kui prae­gu jät­kub toe­tu­si vä­hem kui tu­han­de­le hek­ta­ri­le puis­nii­tu­dest, po­le ka loo­tust, et nen­de pin­da­la vä­he­ne­mi­ne lak­kaks. Pi­ke­mas pers­pek­tii­vis tä­hen­dab se­ni­sel ta­se­mel ra­has­tu­se jät­ka­mi­ne se­da, et meil säi­lib­ki vaid tu­han­de hek­ta­ri ja­gu puis­nii­te.” Sel­le ta­gajär­jel vä­he­neks Sam­mu­li sõnul olu­li­selt ko­gu Ees­ti loo­du­se elu­rik­kus, sest meie puis­nii­dud tee­vad tai­mes­ti­ku mit­me­ke­si­su­se poo­lest sil­mad et­te teis­te­le Eu­roo­pa nii­tu­de­le. Sam­mu­li hin­nan­gul pa­ra­neks olu­kord ju­hul, kui õnnes­tuks suu­ren­da­da hool­da­ta­va­te puis­nii­tu­de pin­da­la. „See oleks võima­lik vaid siis, kui suu­re­neks puis­nii­tu­de hool­da­mi­seks mõel­dud toe­tus­ra­ha, sest prae­gu­ne ra­ha maao­ma­nik­ke enam ei mo­ti­vee­ri,” sõnas ta. Kui loo­dus­kait­se­kes­kus mak­sab iga taas­ta­tud puis­nii­du hek­ta­ri eest prae­gu kesk­mi­selt 4000 kroo­ni, siis PRIA sel­le eda­si­se hool­da­mi­se eest 3725 kroo­ni aas­tas.

Süsteem pole ideaalne

Kesk­kon­na­mi­nis­tee­riu­mi nõunik Han­no Zin­gel tun­nis­tas, et kaht­le­ma­ta po­le prae­gu­ne süsteem se­ni säi­li­nud puis­nii­tu­de hoid­mi­seks ideaal­ne. „Kind­las­ti tu­leb aru­ta­da, kas prae­gu­sed toe­tus­te mää­rad on pii­sa­vad või tu­leb luua uu­si meh­ha­nis­me,” vii­tas ta. Taa­vi Lin­nam­äe PRIA tea­be-o­sa­kon­nast mär­kis, et asu­tu­sel po­le ka­vas järg­ne­va­tel aas­ta­tel se­nist puis­nii­tu­de­le maks­ta­vat toe­tusmää­ra tõsta. Loo­dus­kait­se­kes­ku­se Hiiu-Lää­ne re­gioo­ni di­rek­tor Ka­ja Lot­man peab täies­ti tõen­äo­li­seks Ma­rek Sam­mu­li väl­ja käi­dud mus­ta st­se­naa­riu­mi, et aas­ta­te pä­rast on al­les jää­nud vaid tu­hat­kond hek­ta­rit puis­nii­te. „Vi­ga on süstee­mis en­das, sest see muu­tub igal aas­tal olu­li­selt. Puis­nii­tu­de hool­da­jail puu­dub kind­lus. Igal aas­tal muu­de­tak­se mää­ru­si,” nen­tis Lot­man. „P­rae­gu püüame kümne küüne­ga hoi­da ja toe­ta­da ole­ma­so­le­vaid puis­nii­te, roh­ke­ma jaoks enam jak­su ega va­hen­deid po­le.”

Probleemid ka Laelatu puisniiduga

•• Looduskaitsekeskuse Hiiu-Lääne regiooni direktor Kaja Lotman osutas, et hästi ei lähe ka Eesti looduskaitse üheks kroonijuveeliks peetaval Laelatu puisniidul, mille ühelt ruutmeetrilt on leitud 76 liiki taimi. •• „Laelatu väärtuslikuks osaks on hinnatud 25 hektarit, praegu hooldame sellest vaid 17 hektarit. Osa puisniidust jääb eramaadele, mille omanikud pole aga huvitatud niidu niitmisest,” rääkis ta. •• Lotmani sõnul 4000-kroonine toetusmäär puisniidu taastamiseks tehtavat tööd üles enam ei kaalu. •• „Hektari kinni kasvanud puisniidu võsast puhastamiseks võib kuluda kuni kaks kuud. Selle eest aga makstakse 4000 krooni, millest läheb maha tulumaks. Paljusid see summa enam ei motiveeri. Peale selle on pidevalt segadus, kuidas summat kätte saada,” viitas Lotman.