Raamatutega „Kolmas laine” ja „Tsivilisatsioonide kokkupõrge” 1990. aastatel maailmakuulsaks saanud Harvardi ülikooli politoloogiaprofessor Samuel Phillips Huntington sulges jõululaupäeval 81-aastasena igaveseks silmad Massachusettsi kuurortsaarel Martha’s Vineyardil.

Huntington oli juba 18-aastasena lõpetanud Yale’i ülikooli, vahepeal teeninud aega sõjaväes ja saanud magistrikraadi Chicago ülikoolist. Doktoriks promoveeris Harvardi ülikool ta 23-aastaselt. Riigiteadusi oli ta Harvardis õpetanud 1950. aastast.

Brasiilia demokratiseerija

1960. aastatel sai ta tuntuks, kui astus vaidlusse teoreetikutega, kes uskusid, et endistest kolooniatest võivad saada stabiilsed demokraatiamaad. USA välisministeeriumi konsultandina propageeris ta 1968. aastal Vietkongi isoleerimist Vietnamis. 1977– 1978 kuulus ta ka Valge Maja rahvusliku julgeoleku nõukokku. Tema teeneks võib pidada Brasiilia järkjärgulist demokratiseerumist 1985. aastal.

1991. aastal ilmunud raamatus „Kolmas laine: demokratiseerumine 20. sajandi lõpus” kirjeldas ta üleilmset demokratiseerumislainet, mis algas 1970. aastatel ja jätkus sotsialismileeri kokkukukkumisega.

Artiklit ja raamatut „Tsivilisatsioonide kokkupõrge” (1993 ja 1996) võeti maailmas vastu mitut moodi. Islamimaades oli see müügihitt, USA-s on aga tema teooriat tsivilisatsioonide kokkupõrkest võtnud programmina ka nn pistrike leer. Mõned kriitikud on tema hoiatavas teoses näinud lausa üleskutset ristisõjale.