Evelini lugu. Kelle heaks? Kelle aeg? Kelle raha?

Karjää­ri­nai­sest ta­lu­pe­re­nai­seks, siis pre­si­den­dip­rouaks ja ter­vi­ses­port­la­seks.

Üks­ki va­ra­sem pre­si­den­dip­roua po­le päl­vi­nud nii pal­ju tä­he­le­pa­nu kui Eve­lin Il­ves.

„Kas meil on ti­bi või esi­lee­di?” pa­han­dab suu­re päe­va­le­he aja­kir­ja­nik. „Peks­ke mind, kul­la aja­kir­ja­ni­kud,” pah­va­tab Eve­lin Il­ves sa­mas le­hes il­mu­nud ar­va­mus­loos. „Sel­le eest, et lap­seoo­tus mu pak­suks te­gi. Sel­le eest, et ää­re­maal et­tevõtjaks taht­sin saa­da.”

Kuid rah­vas ar­mas­tab Eve­li­ni. Üha enam. Igast nel­jast eest­la­sest kolm leiab, et ta tu­leb oma rol­li­ga suu­repä­ra­selt toi­me, näi­tab värs­ke ar­va­mu­suu­ring. Vii­ma­se aas­ta­ga on eri­ti kas­va­nud toe­tus mees­te seas: kui mul­lu su­vel lei­dis, et pre­si­den­dip­roua tu­leb esi­me­se lee­di rol­li­ga vää­ri­kalt toi­me, vaid 52 prot­sen­ti mees­test, siis nüüd ar­vab nii ju­ba 61 prot­sen­ti me­hi. Po­le ka ime, ütleb kunst­nik Pi­ret Rä­ni – on ju pre­si­den­dip­roua paist­nud sil­ma ak­tiiv­se spor­di­har­ras­tu­se­ga. „Mees­te­le meel­dib, kui spor­ti te­hak­se, eri­ti kui se­da kõrvalt vaa­da­ta saab,” ütleb Rä­ni.

Ka sot­sio­loo­gi Ai­ri-Ali­na Al­las­te sõnul on Eve­lin Il­ve­se nii suur toe­tus oo­tuspä­ra­ne. „Ees­tis­se­gi hak­kab jõud­ma ten­dents, et kõrge po­sit­sioo­ni­ga ini­me­sed näi­ta­vad end inim­li­ku­na, emot­sio­naal­se­na,” ütleb Al­las­te. „E­nam ei ole nii olu­li­ne näi­da­ta end ran­ge ja lip­sus­ta­tu­na.” Il­ve­se rol­li­muu­tu­sed po­le Al­las­te ar­va­tes mi­da­gi eri­list. „Ta elab nii na­gu tä­nap­äe­va ini­me­sed ta­ha­vad ela­da – sul on mit­meid hu­vi­sid, ja sa väl­jen­dad end mit­me­ti.”

 

Ke­ha kui pro­jekt

 

„Ter­vis on mi­nu jaoks kõige täht­sam tee­ma,” ütleb Eve­lin Il­ves, kes loo­dab oma spor­di­har­ras­tu­se­ga ees­ku­juks ol­la. Ta teeb tren­ni kuus kor­da nä­da­las ning te­da nõus­tab va­hel­du­va edu­ga ne­li tree­ne­rit.

 

Kuid lei­dub ka mu­ret­se­jaid: kas kuus tren­ni nä­da­las ei ole ter­vi­ses­port­la­se­le liiast? „Kuus tren­ni nä­da­las mõõdu­kalt on täit­sa okei,” ütleb Spar­ta klu­bi per­so­naalt­ree­ner Ma­rek Mo­ro­zov. „Kuid pi­de­valt ei ole see hea. Or­ga­nism vä­sib ära ja ini­me­ne ise ei pruu­gi se­da ta­ju­da­gi.”

 

Pre­si­den­dip­roua­le kuu­lub ka üks pre­si­den­di­tii­tel – Ees­ti rul­lui­su­lii­du oma.  „Kui ta­had rah­vast lii­ku­ma – va­li rul­luisk,” on ta öel­nud. Kuid mil­li­ne on ik­ka­gi Eve­lin Il­ve­se roll lii­ku­mis­har­ju­mu­se pro­pa­gee­ri­ja­na?

 

„P­re­si­den­dip­roua kuu­lub ühte kim­pu tun­tud tipps­port­las­te­ga, ke­da imet­le­tak­se ning kel­le käek­äik hu­vi pa­kub,” ütleb spor­di­sot­sio­loog Joe Noor­mets. „Kuid te­ma mõju ini­mes­te käi­tu­mis­must­ri muut­mi­se­le, seal­hul­gas lii­ku­mis­har­ras­tu­se ja ter­vis­li­ke elu­vii­si­de juur­du­mi­se­le on suh­te­li­selt mar­gi­naal­ne.” Ini­mes­tel po­le tar­vis spor­ti­da ega võis­tel­da, vaid saa­da üle ebaak­tiiv­sest elu­vii­sist, ütleb Noor­mets.

 

Üles­kut­se ter­vis­li­ke­le elu­vii­si­de­le oleks mõju­sam, kui ees­ku­juks po­leks kuus tren­ni­kor­da nä­da­las – mis pal­ju­de­le on pe­lu­ta­valt eba­rea­list­lik eesmärk. Kuus kor­da nä­da­las tree­ni­da – see tä­hen­dab elu­vii­si, kus ke­hast saab pro­jekt. Ehk na­gu on öel­nud Su­san Ben­son: kui me ei saa kont­rol­li­da oma ümb­rust, siis püüame vä­he­malt kont­rol­li­da oma ke­ha, ku­jun­da­da se­da oma tah­te jär­gi. Lää­ne kul­tuu­ris usu­tak­se, et halb ke­ha on lõtv ja vii­tab lais­ku­se­le, tree­ni­tus vii­tab aga nii füüsi­li­se­le kui ka mo­raal­se­le „vor­mi­so­le­ku­le”, kir­ju­tab Ben­son. 

 

„E­ve­lin Il­ves lan­ges al­gul to­hu­tu tu­le al­la oma ste­reotüüpse­le stan­dar­di­le mit­te­vas­ta­va esialg­se vä­li­mu­se pä­rast,” ütleb rek­laa­miuu­ri­ja Me­rit Ka­ri­se. „Kuid nüüd suu­nab ta ini­me­si ju­ba liig­selt se­da stan­dar­dit jär­gi­ma. Aga ku­na ta on kõigi eest­las­te, nii pak­su­de kui ka pee­ni­kes­te, ri­kas­te kui ka vaes­te esi­lee­di, siis peaks ta saat­ma sõnu­mi, et igaüks on väär­tus­lik ja ilus sel­li­se­na, na­gu ta on.”

 

Ava­tud uk­sed

 

Kes tor­kab pre­si­den­di­paa­ri pu­hul roh­kem sil­ma – här­ra või proua? „P­rae­gu on nii, et Too­mas Hend­rik Il­ve­se­le on jäe­tud sõnad, ning teod ja ke­ha on jäe­tud Eve­li­ni­le,” ütleb Pi­ret Rä­ni. „Võiks öel­da, et do­mi­nee­rib ke­ha­lis-vi­suaal­ne osa.”

 

Rek­laa­miuu­ri­ja Ka­ri­se sõnul po­le Eve­lin Il­ves kõiki oma võima­lu­si veel ära ka­su­ta­da suut­nud.

 

„P­re­si­den­dip­roua avab uk­si, mee­dia kõnnib te­ma­ga kaa­sas,” ütleb Ka­ri­se. „Ning seetõttu on olu­li­ne, kes sel­lest us­te ava­mi­sest ka­su saab, kes sa­tub ram­bi­val­gu­ses­se – kas tä­he­le­pa­nu al­la sa­tu­vad ühis­kon­nap­rob­lee­mid na­gu vae­sus, pe­revä­gi­vald, nais­te vä­he­ne esin­da­tus po­lii­ti­kas. Või jääb mee­dia tä­he­le­pa­nu pi­da­ma liht­salt pre­si­den­dip­roua isi­ku­le.” Pre­si­den­dip­roua saaks ava­da roh­kem uk­si kui see, mis ju­ha­tab tree­nin­gu­ra­ja­le.