„Samuti tuleks tõsta karistusmäära korratuste organiseerimise eest, mille ülempiiriks on täna seaduses viis aastat. Samas näeb karistusseadustik anonüümselt massilises korrastuses osalemise eest ette kuni kaheksa-aastase karistuse. Ebakõla lahendamiseks tuleb suurendada karistust organiseerimise eest vähemalt kuni kaheksa aastani,” sõnas Vaher.

Põhiseaduskomisjoni liikme Urmas Reinsalu hinnangul vajab täiendamist ka karistusseadustik – Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vastu suunatud vägivaldse tegevuse hulka tuleks arvestada ka vägivallaga ähvardamine, kuriteoks tuleks pidada politseinike või kaitseväelaste ärgitamist teenistuskohustuse mittetäitmisele põhiseadusliku korra kahjustamise eesmärgil.

Täna on valitsuse istungil aga ilmselt kavas heaks kiita justiitsministeeriumi algatatud eelnõu, mille kohaselt karmistatakse karistusi mitme riigivastase süüteo eest.