Leedu peaminister: uue tuumajaama ehituseks on vaja euroga liituda
•• Leedu uue Ignalina tuumajaama valmimise eesmärk on siiani 2018. aasta. Kas arvate, et see on ikka veel realistlik, arvestades üleilmset majanduskriisi ja raskusi laenuturul?
Me töötame tõesti 2018. aastat silmas pidades. Ees ootavad peamiselt tehnilised tegevused. Need on olulised, kuid ei vaja suurt raha. Praegu lõpetame keskkonnamõju hinnangut, mis võttis peaaegu poolteist aastat. Pärast seda saame teada, milliseid reaktoreid me saame ehitada.
Alles siis tuleb aeg arutada ärimudelit ja finantsküsimusi ning seejärel saame teada, kui palju raha vajavad kõik energiaprojektid, milles Leedu osaleb. Nende seas on Balti elektrituru moodustamine, ühendused Poola ja Rootsi, uus tuumajaam ja Euroopa sagedusvõrguga ühinemine.
Enne finantskriisi oli muidugi selge, et on olemas võimalus raha saada. Kuid kui keegi küsib nüüd, kas suudetakse raha selle aasta keskpaigaks kokku saada, oleks vastus ei. Siiski ma loodan, et finantskriis saab ümber ja me ei pea aastaid ja aastaid ootama.
Prognoosid näitavad, et 2011. ja 2012. aasta on meie riikide jaoks juba kasvuaastad. Praegu kinnitasime peaminister Andrus Ansipiga, et oleme valmis 2011. või 2012. aastal euroalaga ühinema ja see peaks raha leidmise lihtsamaks tegema.
•• Leedu energiaprojekte ajaval firmal on seaduse järgi kolm prioriteeti: ühenduse ehitamine Rootsi ja Poola ning uus tuumajaam. Millises järjekorras peaksid need teie arvates sündima?
Me ei saa üht või teist eraldi võtta. Kui vaadata ajakava, siis tegelikult on esimene suurem sündmus vana Ignalina tuumajaama kinnipanemine selle aasta lõpus. Meil on selles küsimuses küll veel Euroopa Komisjoniga läbirääkimised pooleli, kuid ma pole eriti optimistlik, et jaama iga pikendatakse.
Pärast seda on kõige suurem eesmärk saada ligipääs alternatiivsetele energiaallikatele. Ja ainus võimalus on ehitada lisakaabel Rootsi.
Rootsi ja Poola kaablil on suur vahe. Rootsi kaudu saaksime ühenduse sealse elektrituru Nordpooliga, kuhu saab elektrit nii müüa kui ka osta. Kuid Poola oleks vaid ostev partner. Meile on mõlemad olulised, sest saaksime integreerida end teiste riikidega, kuid Poola ühendus ei tooks kaasa varustuse julgeolekut.
Samal ajal ühendusega Põhjamaadesse on vaja arendada Balti elektriturgu.
•• Millal peaks teie arvates valmima Balti ühisturg?
Peame vaatama jälle kõiki detaile. Tean näiteks, et Eesti valitsusel on tulenevalt liitumislepingust Euroopa Liiduga 2013. aastani teatud elektrituru erinevused. See on mõistetav ja ma arvan, et 2013. aastast oleks meil ka päris hea saavutada täielikult toimiv ühine Balti elektriturg.
Alates 2015. aastast võiks olla valmis ka ühendus Poolaga. Kuid see juhtub siis, kui on kindel, et uue tuumajaama elekter hakkab kaablit mööda liikuma Poolasse. Ja kõige kiiremini saab uus reaktor töökorda praeguse ajakava järgi 2018. aastal.
•• Milline on teie lähenemine uue tuumajaama projektile? Näiteks Eesti Energia annab mõista, et Eesti peaks mõtlema oma tuumajaamale. Kas te kavatsete uue tuumajaama ehitada pigem rahvusliku projektina või on teil siiski absoluutselt kindel plaan kaasata rahvusvahelised partnerid?
Muidugi on meil muresid. Tuumajaamade ehitamine on suur ülesanne ka maailma suurriikide jaoks. Veelgi enam, omada nelja operaatorit, kes tegutsevad eri õigusruumides – see võib panna tõsiselt proovile. Peame liikuma kiiresti selge ärimudeli poole ja selgitama välja, millised on teiste riikide huvid selles projektis.
On väikeseid probleeme. Näiteks olen päris mures, et me ei suuda Lätiga kokku leppida, kuhu ehitada Rootsi minev kaabel. Aeg kulub ja meie oleme oma seisukohad Leedust lähtuva kaabli rajamiseks esitanud.
Lätil on küll praegusel ajal teatud probleeme projekti finantseerimisega, aga kokku leppida me ei suuda. Uue tuumajaama ehitamist silmas pidades teeb see meid pisut närviliseks.
