Kumus nägi kirevat Kihnu kultuuri
Eile kõlas Kumus kihnu keel. Paljud ei tea, et on olemas selline dialekt või murre, mis erineb oluliselt Saaremaa omast. Oma töö on teinud pikaajaline isolatsioon. Igal juhul on tegemist omalaadse saarekultuuriga, mille vaimne pärand on ka UNESCO nimekirjas. Millised on Kihnu märgid? Muidugi rahvarõivad, mida kantakse ka argipäeviti; siis külgkorviga mootorrattal kihutavad Kihnu naised; teame ka Kihnu Jõnni ja Kihnu Virvet.
Kihnu kultuuri instituut tutvustas kolme raamatut: „Aabets” (siin pole kirjaviga), mis on esimene kihnukeelne aabits, mille jutud on kirjutanud Külli Laos, Reene Leas ja Evi Vesik. Pildid on Uno Roosvaltilt, kes on seal maalinud nüüd juba pool sajandit. Teine raamat on „Elumõnu”, mis on omamoodi Kihnu naiste käsitöö antoloogia või nagu Mark Soosaar ütles – „üle aegade väljapaistva meistri Ärma Roosi mõtteprisma”. Raamat sisaldab suka-, kinda-, vöö-, kördi- ja tekikirju. Kõik see on ka kihnu keel ning neid mustreid ja ornamentikat peab oskama lugeda.
Kolmas raamat on „Kihnu Jõnnust Kihnu Virveni”. Siin on Anu Raua, Jüri Tuuliku, Harri Jõgisalu, Theodor Saare, Mark Soosaare ja teiste poolt kirja pandud kihnlaste elulood. Kihnu Virve ehk Järsumäe Virve, tegelikult Virve Kösteri elulugu on kõige mahukam ja värvikam. Mark Soosaare hinnangul on kõik raamatud tegelikult tõsised, võib-olla kohati ka sünged. Kultuuripäev tipnes Vaiko Eduri dokfilmiga „Virve on, Virve jääb”. Muidugi sai koos Virvega ka laulda ja tantsida.
Mandrilt naisi ei võetud
Ülo Tuuliku sõnul polnud „Aabetsal” suurt mõtet. Kirjaoskus on Kihnus ammu olemas. Veel Nõukogude ajal oli Kihnu koolis ligi sada õpilast. Küll aga elati isolatsioonis. Vaid mõned kooli lõpetanud läksid mandrile edasi õppima. Mandrilt naisi ei võetud. Abrukal kasvanud Ülo Tuulik ütles, et „joodi ka Saaremaal ja Ruhnus, kuid nii nagu Kihnus – ma ei taha rääkidagi”.
Veel kihnu keelest või murdest, mis on midagi muud kui Saaremaa või Ruhnu oma. Siit mõned nopped „Aabetsast”: „Jutud mõtlõsid välla Külli Laos, Rene Leas ning Evi Vesik, Pildid mualis Uno Roosvalt.” „ Ahunas läks aida kaoudu mõrda. Att uõtas uõpis angaõrjast... Angõrju ei olõss. Mõrra aad on kasun”, „Sie ond mede maja. Kodo kõegõ param olla. Kodo võid diivani piäle pitka vädäda ning telekäst uata ning naasama ododa.” Lõpuks on antud ka Kihnu kirjakeele sõnastik. Mõned näited: ia-hea, iibersk-sõnnik, lamu-adru, mungapölinö-vana, iidne, vindrika-tants jne. Kui paljust teie aru saite?
