Nais­te ar­va­tes võiks ideaal­ne ra­ses­tu­mis­vas­ta­ne va­hend ol­la sa­da prot­sen­ti usal­dusväär­ne, kõrval­toi­me­te­ta, et po­leks va­ja mi­da­gi mee­les pi­da­da, suu­re­neks sek­suaal­sus, et see ga­ran­tee­riks iga­kord­se or­gas­mi ja mait­seks na­gu šoko­laad. Hor­moons­pi­raal kõiki neid soo­ve veel ei täi­da, ent on sel­le­le ju­ba üsna lä­he­dal. Küsi­mus­te­le vas­tab Tar­tu üli­koo­li nais­tek­lii­ni­ku­mi va­ne­marst-õppejõud Pil­le Sop­lep­mann.

•• Millist rasestumisvastast vahendit soovitate naistele, kes tahavad laste saamise vahel vahet pidada või ei soovi rohkem lapsi?

Olu­li­ne on in­di­vi­duaal­ne lä­he­ne­mi­ne. Ühelt poolt tu­leks ära kuu­la­ta pat­sien­di et­te­ku­ju­tu­sed ja oo­tu­sed, tei­salt ar­ves­ta­da me­dit­sii­ni­li­si näi­dus­tu­si ja vas­tun­äi­dus­tu­si ning prog­noo­si­ta­vat ae­ga, mil ei soo­vi­ta ra­ses­tu­da. Pi­kaa­ja­li­se mee­to­di­na on vä­ga kin­del, mu­gav ja ku­lue­fek­tiiv­ne Mi­re­na ema­ka­si­se­ne süsteem. Mi­re­na on võrrel­dav ste­ri­li­sat­sioo­ni­ga, ent soo­vi kor­ral võib spi­raa­li ee­mal­da­da ja fer­tiil­sus taas­tub ko­he. Li­saks kõrge­le ra­ses­tu­mis­vas­ta­se­le efek­tiiv­su­se­le vä­he­neb va­lu ja ve­re hulk menst­ruat­sioo­ni ajal. Vee­ran­dil nais­test te­kib menst­ruat­sioo­ni lak­ka­mi­ne, mis on po­si­tiiv­ne toi­me.

Mi­nu ar­va­tes on mu­ga­vaim va­lik Mi­re­na, sest enam ei pea mõtle­ma, kust saa­da ret­sep­ti ning mee­les pi­da­ma igap­äe­vast või -nä­da­last ka­su­tuss­kee­mi. Hor­moons­pi­raal on tu­rul teist aas­takümmet ja ar­vu­ka­te ka­su­ta­ja­te po­si­tiiv­ne ko­ge­mus on laialt le­vi­nud. Mul on pat­sien­te, kes on lask­nud en­da­le pai­gal­da­da ju­ba kol­man­da hor­moons­pi­raa­li, se­davõrd kind­lad on nad oma va­li­kus. Sa­ma võib öel­da arst­kon­na koh­ta, kes on veen­du­nud hor­moons­pi­raa­li ka­su­lik­ku­ses ter­vi­se­le ja kõrges efek­tiiv­su­ses.

•• Millistel juhtudel hormoonspiraali ei soovitata kasutada?

Hor­moons­pi­raa­li ei to­hiks pai­gal­da­da ra­se­du­se või ra­se­dus­kaht­lu­se kor­ral, sa­mu­ti siis, kui esi­ne­vad alu­mis­te su­gu­tee­de või väi­ke­se vaag­na or­ga­ni­te põle­ti­kud, ema­ka­kae­la düsp­laa­sia või pa­ha­loo­mu­li­sed kas­va­jad, ema­ka­kae­la või -ke­ha kaa­sasündi­nud vää­ra­ren­gud, müoo­mid, mis de­for­mee­ri­vad ema­kaõõnt. Eba­sel­ge­te ve­rit­sus­te esi­ne­mi­sel tu­leks kõige­pealt väl­ja sel­gi­ta­da põhjus. Mi­re­nat ei to­hiks pai­gal­da­da ka üli­tund­lik­ku­se kor­ral le­vo­nor­gest­ree­li suh­tes.

Esi­mes­tel ka­su­tus­kuu­del võib esi­ne­da eba­re­gu­laar­seid ve­rit­su­si, mis hil­jem möö­du­vad, sa­mu­ti hor­mo­naal­seid kõrval­toi­meid, na­gu pea­va­lu, tur­se­tun­ne, rin­da­de ping­sus ja na­hap­rob­lee­mid (ak­ne), võivad tek­ki­da funkt­sio­naal­sed mu­na­sar­jatsüstid.

•• Millest peab naine arsti teavitama enne, kui ta teeb oma valiku?

Ükskõik, mil­li­se ra­ses­tu­mis­vas­ta­se va­hen­di edu­ka ka­su­ta­mi­se eel­dus on ini­me­se soo­vi­de, hoia­ku­te ja elu­vii­si ar­ves­ta­mi­ne. Eelkõige ta­han ars­ti­na tea­da, mil­li­sed on paa­ri eda­si­sed pe­rep­la­nee­ri­mi­se suu­nad ehk mil­lal on oo­da­ta järg­mi­se lap­se sündi. Ala­ti tu­leks hin­na­ta ka nai­se ter­vis­lik­ku sei­sun­dit, trom­boo­si­ris­ki, mõõta ve­rerõhku ja küsit­le­da kah­ju­li­ke har­ju­mus­te koh­ta.

•• Kas hormoonspiraali võiks kasutada ka naised, kes pole veel sünnitanud?

Pal­jud nais­tears­tid Ees­tis soo­vi­ta­vad Mi­re­nat nais­te­le ala­tes 35. eluaas­tast. Ent pi­kaa­ja­list va­hen­dit va­ja­vad nai­sed ju­ba va­rem – en­ne sünni­tust ja pä­rast esi­me­se lap­se saa­mist.

Hulk uu­rin­guid tões­ta­vad hor­moons­pi­raa­li so­bi­vust ka sünni­ta­ma­ta nais­te­le. Sek­suaa­l-e­lu al­gu­sest esi­me­se sünni­tu­se­ni on sa­ge­li 10-15 aas­tat, mil­le väl­tel va­ja­tak­se pi­kaa­ja­list, mu­ga­vat ja sa­mas kii­relt tagasi-pööratavat mee­to­dit. Miks ei võiks see ol­la Mi­re­na? Pä­rast Mi­re­na ee­mal­da­mist taas­tub re­gu­laar­ne menst­ruat­sioonitsükkel kesk­mi­selt 30 päe­va jook­sul ja on võima­lik ra­ses­tu­da. Sa­ge­li on noo­red mu­res oma ke­ha­kaa­lu pä­rast. Uu­rin­gu­te põhjal võib ke­ha­kaal tõus­ta pi­gem kom­bi­nee­ri­tud ra­ses­tu­mis­vas­tas­te va­hen­di­te (pil­lid, plaast­rid) ka­su­ta­ja­tel, aga see po­le mär­ki­misväär­ne. Et Mi­re­na ka­su­ta­ja­tel tä­hel­da­tak­se esi­me­sel aas­tal ak­ne võima­lik­ku te­ket/äge­ne­mist, siis nen­de pu­hul võib kaa­lu­da ka al­ter­na­tii­ve. Vas­tun­äi­dus­tus ema­ka­si­se­se­le spi­raa­li­le on lä­bi ae­ga­de ol­nud in­fekt­sioon tu­pes ja sa­mu­ti noor­te ini­mes­te ris­kik­äi­tu­mi­ne, ar­vu­kad sek­suaal­part­ne­rid ja sel­le­ga seo­ses su­gu­li­sel teel le­vi­va­te in­fekt­sioo­ni­de võima­lik ast­sen­dee­ru­mi­ne väi­ke­se vaag­na or­ga­ni­tes­se. Noo­red nai­sed, kel­lel on ar­vu­kalt sek­suaal­part­ne­reid, peak­sid ka­su­ta­ma kon­doo­mi.

Ema­ka­si­se­se va­hen­di pai­gal­dus sünni­ta­ma­ta nai­se­le võib olla va­lu­li­k. Va­lu­kar­tu­se kor­ral võib hor­moons­pi­raa­li pai­gal­da­da nar­koo­sis või val­mis­ta­da ema­ka­kae­la et­te pros­tag­lan­dii­ni­ga.

•• Millised on naiste peamised hirmud ja väärarusaamad?

Enam le­vi­nud müüt on see, et ra­ses­tu­mis­vas­ta­sed va­hen­did suu­ren­da­vad ke­ha­kaa­lu. Te­ge­li­kult kõigub nii ke­ha­kaal kui ka ene­se­tun­ne tea­ta­val mää­ral ko­gu tsükli väl­tel, ise­gi kui ei ka­su­ta­ta hor­moo­ni­del põhi­ne­vat kont­rat­sept­sioo­ni. Ra­ses­tu­mis­vas­ta­sed hor­moonp­re­pa­raa­did võivad tõsta söö­gii­su, võivad põhjus­ta­da ve­de­li­ku pee­tust or­ga­nis­mis, mil­le­ga on tä­hel­da­tav vä­he­ne kaa­lutõus.

Aeg-ajalt kuu­len väi­teid, et hor­mo­naal­ne kont­rat­sept­sioon põhjus­tab liig­kar­va­sust ja ak­net. On tões­ti pro­ges­tii­ne si­sal­da­vaid pil­le, mil­lel esi­neb roh­kem või vä­hem eris­ta­ta­vaid ja soo­vi­ma­tuid and­ro­geen­seid toi­meid (nen­de toi­me na­ha­le võib ol­la sar­na­ne mees­su­gu­hor­moo­ni­de toi­me­ga). Sa­mas on tu­rul hul­ga­li­selt pre­pa­raa­te, mi­da ka­su­ta­tak­se just ak­ne, na­ha­ra­su­su­se ja alo­peet­sia ra­viks.

Mõned nai­sed tä­hel­da­vad li­bii­do lan­gust. Siis­ki sõltub sek­suaal­tung pal­ju­dest sot­siaal­se­test, psühho­loo­gi­lis­test ja ke­ha­lis­test te­gu­ri­test. Kui su­he toi­mib, siis ta­va­li­selt su­gue­lu kva­li­tee­di üle ei kur­de­ta. Ar­va­tak­se se­da­gi, et menst­ruat­sioo­nitsükli häi­red pä­rast pi­kaa­ja­list pil­li­de tar­vi­ta­mist võivad ol­la võima­li­ku vil­ja­tu­se põhju­seks. Müüt võib ol­la tin­gi­tud puu­du­li­kest tead­mis­test nai­se menst­ruat­sioo­nitsükli füsio­loo­gia koh­ta.