MARIS JESSE: Et väljuda surutisest tervena
Majanduskriisist kuuleme praegu ainult majandusnäitajate keeles: ekspordi, tööstustoodangu või tarbimise languse arvudena. Inimese nägu on vaid töötusel, kuid juba mõne aasta pärast hinnatakse ka surutise mõju elanike tervisele ja keskmisele elueale.
Ilmselge on, et igasugune kriis on rahva tervisele pigem ohtlik. Maailm pakub ohtralt näiteid riikidest, kus majanduskriiside ajal on suurenenud väikelaste suremus ja halvenenud täiskasvanute tervis. Ometi ei ole see reegel, soomlased tõendasid 1990-ndate algul, et majanduskriis ei pea tingimata kaasa tooma tervisekahju.
Soome nelja-aastane lama, mil tööpuudus jõudis üle 16%, ei jätnud ometi negatiivset jälge rahva tervisele. Soomlaste keskmine eluiga kasvas kõigil lama-aastatel, südamehaigustesse suremus jätkas juba varem alanud vähenemist, isegi enesetappude arv kahanes. Selle saavutuse põhjuseks peavad soomlased tugeva arstiabi ja sotsiaalteenuste olemasolu kõigile vajajatele ning ennetusprogrammide jätkumist. Haigestumist, sealhulgas vaimse tervise probleeme, registreeriti küll enam, aga abi olemasolu tõttu ei olnud haigestumistel traagilisi tagajärgi. Teiseks: vastu ootusi muutus lama ajal ka inimeste käitumine tervislikumaks. Tervete tööealiste inimeste olemasolu aitas kaasa majanduse uuele kasvule.
Eesti majandust mõjutavad suuresti välistegurid, kuid kas ja kuidas mõjub majanduskriis meie tervisele, sõltub riigisisestest otsustest, mis tehakse nii riigikogus, omavalitsustes kui ka kõigis kodudes. Inimeste sissetulekute vähenedes suureneb vajadus avalike teenuste järele. Õnneks on meil nii riigi kui ka kohalike omavalitsuste pakutavate sotsiaalteenuste võrk praegu oluliselt laiem ja tugevam kui kümme aastat tagasi.
Arsti juurde peab saama
Eelarvekärpeid tehes ei saa lüüa kõike sama latiga, vaid tuleb arvestada sotsiaalteenuste nõudluse kasvamist. Eelarve kahanedes tekib sageli kiusatus otsida lisaraha inimeste taskust, kehtestades või tõstes külastus- või visiiditasu. Nii kaalus Tallinna linn mõni kuu tagasi kodutute varjupaigas majutustasu kehtestamist. Igasugused sotsiaalabi kättesaadavust vähendavad otsused paraku võimendavad kriisi negatiivset mõju.
Sotsiaalteenuste kõrval on üli-tähtis ka arstiabi kättesaadavus. Eelmisel nädalal teatas Läti valitsus ulatuslikest muutustest riigi tervishoius, haiglate sulgemisest järgmise nelja aasta jooksul ja tervishoiutöötajate palkade vähendamisest. Ka visiiditasu tõstmise otsus on juba tehtud. Nende hädaotsuste põhjuseks on paljuski see, et lätlased jätsid haiglavõrgus tegemata muudatused, mille meie tegime pea kümme aastat tagasi. Selle võrra on meie arstiabi praegu paremas seisus ja saab olla kriisiajal tõesti abivajajatele turvavõrguks, mitte ise kiire reformimise objektiks.
Arstiabi saamisel on Eestis otsustav ravikindlustuse olemasolu, ise teenuse eest tasutava osa määr ja ravijärjekordade pikkus. Kuigi töötute arv suureneb, on meie töötutel vähemalt töötukassa kaudu praegu olemas ravikindlustus oluliselt pikemaks ajaks kui varem ning see on tervisekahju ärahoidmise oluline eeldus.
Mõnigi Euroopa riik, näiteks Belgia, on selgelt otsustanud, et majanduskriisi kestel ei tõsteta tervishoius inimeste makstavat visiiditasu ega muud omaosalust. Meil on paraku ravimite käibemaksu tõstmisega juba üks arstiabi osa inimeste jaoks sellest aastast 4% kallim. Seetõttu ei tohi enam kaaludagi teisi võimalusi tervishoiuasutuste eelarve kosutamiseks.
Meie otsused
Ka arstiabi järjekorrad ei pea ilmtingimata pikenema, sest haigekassal on olemas heal ajal kogutud reserv. Kui riik seab eurokriteeriumidele vastamise eesmärgil piiranguid haigekassa reservi kasutamisele, peab haigekassa ravikindlustuse planeerimises püüdma silmas pidada vähima tervisekahju põhimõt-teid. Riigieelarvet kokku pannes seisavad ees valikud inimestele makstavate rahaliste toetuste ja teenuste osutamise vahel. Soome kaotas lama ajal tasulise tervishoiu tulumaksusoodustuse, selleks et anda sama raha eest avaliku sektori poolt kõigile kättesaadavat arsti-abi.
Kuivõrd me nii majandustõusu kui ka -languse ajal oma tervist hoiame, on meie eneste otsustada. Riik saab luua ainult võimalused, et tervisliku valiku tegemine oleks lihtne – ka kunstlikult, tõstes aktsiisi kaudu tervist kahjustavate toodete hinda. Äsja teatasid Eesti viina- ja õlletootjad alkoholitarbimise vähenemisest, pannes selle eelkõige tõstetud aktsiisi arvele. Soomes vähenes alkoholi tarbimine lama ajal samuti, eriti naiste ja üle 45-aastaste tööta jäänud meeste seas. Seega võime oodata edasistki alkoholituru langust, kuid laekumata aktsiisimaksu asemel saame parema tervisega inimesed ja säästetud tervisekulud.
Kahtlemata on õige loobuda ka suitsetamisest: pakk päevas suitsetaja hoiab sellega aastas kokku ligi ühe Eesti keskmise palga suuruse summa.
Majanduslanguse mõju toitumisele võib olla kahetine: ühelt poolt ilmselt väheneb valmisroogade ostmine. Kas kodune toiduvalmistamine on tervislik, sõltub sellest, kas piiratakse soola ja rasva kasutamist ning kui kättesaadavad on juur- ja puuviljad. Laste tasakaalustatud toitumise tagamiseks on kindlasti vaja säilitada tasuta koolilõunad, mille nõudeid alles aasta tagasi tervislikumaks ja tasakaalustatumaks muudeti.
Eestis on kõik eeldused tulla majanduskriisist välja rahva tervist kahjustamata. Kas nii läheb, sõltub meie eneste otsustest. Analoogiliselt väejuhtidega tunnustatakse pärast kriisi lõppu tarkadena neid riigijuhte, kes toovad oma maa majanduslangusest välja kaotusteta nii „elav-jõududes” kui ka „tsiviilelanikkonnas”.