Lukašenka: olen reformimeelne

President Lukašenka lubab kas või opositsiooni valitsusse, kui neil kedagi sobilikku on.

 Eelmisel nädalal visiidiga Vatikani murdis Valgevene president Aljaksandr Lukašenka end välja aastatepikkusest (läänesuunalisest) poliitilisest isolatsioonist. Homsel EL-i idapartnerluse tippkohtumisel Prahas ta küll ise ei osale, kuid Valgevene kutsumine sinna on selge märk, et lääs on valmis suhtlema kunagi Euroopa viimaseks diktatuuriks nimetatud riigiga.

Mahukas intervjuus Reutersile ilmutas Lukašenka omalt poolt mõneti isegi üllatavat valmisolekut. Näiteks võiks ta „suurima hea­meelega” mõne opositsionää­ri valitsussegi võtta, kui leidub sobiva kvalifikatsiooniga te­ge­lane ja too on valmis rahva hü­vanguks töötama. Opositsiooni nõrkusele viidates parandas ta reporteri väite, et hiljutisel meeleavaldusel osales 400 inimest. „Loeme igaühe neist üle. Seepärast võin teile öelda, et seal oli 200 inimest,” ütles ta.

Euroopa Liit peatas Lukašenka režiimi vastased sanktsioonid pärast seda, kui läänes poliitilisteks peetud vangid vabastati ja opositsioonilistel ajalehtedel ilmuda lasti.

Vaja vabadust

Brüsseli soov on valimisseaduste muutmine ja seaduse muutmine, mis lubab registreerimata organisatsiooni liikmeid vangistada. „Olen juba teinud Euroopale küllalt palju järeleandmisi. Kuid praegu ei tohiks me teha midagi sellist, mis viib majanduse kokkuvarisemiseni, negatiivsete tagajärgedeni, destabiliseerumiseni, nagu Ukrainas.” Endise sovhoosidirektori sõnul meeldib tema rahvale „Valgevene mu­del”, mida ilmselt siis kinnitab ka ametlik 83-protsendiline toetus presidendivalimistel 2006. aastal.

„Meid kritiseeritakse karmide meetodite kasutamise pärast meeleavaldajate kallal, kuid Lukašenka ei ole kunagi, mitte kordagi kasutanud pisargaasi või veekahurit demonstrantide vastu,” mainis ta. „Aga just seda näeme perioodiliselt demokraatlikus Euroopas või Ühendriikides, demokraatia hällis.”

1994. aastast presidendiks olnud Lukašenka tegi selgeks, et Euroopale meelepäraseid samme ei kavatse ta astuda suhteid Moskvaga ohtu seades. „Meil on Venemaaga allkirjastatud leping liitriigi loomiseks,” ütles ta, viidates 1997. aasta suuresti surnud seisus olevale lepingule. „Me ei tagane sellest lepingust isegi siis, kui Venemaal on kalduvus taganeda kokkulepitust.” Liit Venemaaga on tema sõnul mõeldav vaid siis, kui see rajaneb täieliku võrdsuse põhimõttel – asi, mis on Moskvast vaadates ebarealistlik kas või põhjusel, et Vene populatsioon on Valgevene omast neliteist korda suurem.

Enda sõnul on Lukašenkal head suhted nii president Dmitri Medvedeviga kui ka endisest kolleegist peaministri Vladimir Putiniga. Sellegipoolest ei jätnud ta Moskvat kritiseerimata gaasihinna tõstmise ja Valgevene kaupadele tollimaksu kehtestamise eest.

Hoolikamalt võiks Valgevenesse suhtuda ka lääs, kes kasutab tema sõnul topeltstandardeid. „Kui mul oleks loodusressursse, nagu Venemaal või Ka­sahs­tanil, oleksid meie suhted täiesti teistsugused,” arvas ta.

Majanduskriis maha ei murra

•• Üleilmne majanduskriis on sundinud Valgevenet otsima uusi eksporditurge, kuid tugev riigi kontroll hoiab Valgevene majanduse pinnal ja väldib massilist tööpuudust, arvas Lukašenka.

•• Enne kriisi läks Valgevene eks­por­dist – peamiselt raskema­si­na­tooted, naftaproduktid ja po­tas – 45 protsenti Euroopasse, um­bes sama palju Venemaale ja küm­me­kond protsenti mujale. Lu­kašenka meelest tuleb nüüd sihtida mõ­lemat Ameerikat ja Aasiat.

•• Mullu kümne protsendini ula­tu­nud majanduskasv sel aastal peaaegu puudub. Lukašenka en­da prognoosi kasvu kohta ei öelnud, vaid rõhutas, et kuna riik on jäänud tugevalt igasse sekto­ris­se, suurt tagasilööki ei tule. „Teie läänes muutsite majanduse ka­sii­noks ja arvasite, et see saab kes­ta kaua aega. Meie säilita­si­me riigi majandushoovad.”

•• Selle aasta esimeses kvartalis tõusid hinnad 6,1 protsenti ja Valgevene rubla on aasta algu­sest kaotanud 27 protsenti oma väärtusest.