Kurdid tahavad häirekeskusega ühenduse saamiseks SMS-teenust

Puudub süsteem, mis võimal­daks kurtidel ja kõne­puudega inimestel häirekeskust teavitada.

Kurtide ühendused on teinud sotsiaalministeeriumile ettepaneku luua kurtidele või kõnepuudega inimestele võimalus häirekeskusega ühenduse saamiseks. Seni pidid puudega inimesed leidma n-ö vahendaja, kes keskust võimalikest ohuolukordadest teavitas.

„Kõige reaalsem on SMS-i saatmise võimalus,” teatas kurtide liidu esimees Tiit Papp Eesti Päevalehele. „Kahjuks ei saa lühinumbritele 110 ja 112 sõnumeid saata.”

Arutluse all on olnud ka Skandinaavias katsetatud meetod, kus hädaolukorrast teavitamiseks kasutatakse videokõne või suhtlusprogrammi ning valvetõlgi abi, kuid Papi sõnul poleks need lahendused Eestis praegu perspektiivikad. „Selle juures kasutatavad video- ja tekstitelefonid pole Eestis väga levinud,” ütles ta.

Varem aitas faks

Varem oli kurtidel võimalik hädaabitelefoniga ühendust võtta faksi teel, mida saab ka praegu teha, kuid faksi kasutamine jääb ajale jalgu. „Nüüdseks on see lahendus mobiiltelefoni ja interneti leviku tõttu justkui aegunud,” peab ka Eesti kurtide noorteorganisatsiooni liige Marko Uripea SMS-lahendust pare­maks, kuigi samal ajal kahtleb mõnevõrra selle täiuslikkuses. „Kuidas saaks jooksvalt suhelda, kui dispetšer soovib täiendavaid küsimusi esitada? Levi suure koormuse või rikke tõttu võib abivajaja SMS jõuda dispetšeri kätte mitmeminutilise hilinemisega,” loetleb ta võimalikke kitsaskohti.

SMS-lahenduse rakendamine on komplitseeritud ja nõuab mitme ministeeriumi läbirääkimisi, kuid praegu pole sellega veel reaalselt algust tehtud. Häirekeskuseid juhtiv siseministeerium tunnistab küsimuse olulisust ja nendib käivaid arutlusi, kuid ootaks läbirääkimisi eelkõige sotsiaal- ja majandusministeeriumiga.

Majandusministeerium nõustub, et tegu on otsapidi nende teemaga, ent arvab, et arendamiseks peaks avalöögi andma sotsiaalministeerium. „Majandusministeerium koostab teiste ettepanekute järgi infoühiskonna arengukava ja sellele igal aastal rakenduskava,” lausus majandusministeeriumi esindaja Kunnar Kukk.

Sotsiaalministeeriumi vastusest selgub, et olukorra lahendamine on veel lapsekingades, kuigi ministeeriumis tegeleb probleemiga ka vastav ametnik.

Hädaabinumbritele SMS-i saatmise võimalus oleks oluline mitmele tuhandele inimesele, sest kurtide arvu hinnatakse Eestis umbes 3000-le. Samuti on siin ligi 500 valdava kõnepuudega inimest.

Kuidas on mujal olukord lahendatud?

Soome

•• Kuulmispuudega inimestele mõeldud hädaabiteenus on üles ehitatud GSM-teenusele ehk igas häirekeskuses on oma GSM-num­ber, kuhu vastav sõnum saadetakse. Soomes toimub arendus selle poole, et teenust oleks või­malik pakkuda ühtsel numbril.

Rootsi

•• SMS-teenust katsetati 2006–2008 Östersundi ja Sundvalli SOS-alarmi keskustes. Vastavat teenust said kasutada vaid kuulmispuudega inimesed, kes olid andmebaasis. Kliendiandmebaas välistas teenuse väärkasutuse. Rootslased on toonud teenuse ainsa miinusena esile ebausaldusväärsuse, kuna sõnumite läbilaskmise võime ja kohalejõudmise kiirus võivad erineda.

Läti

•• Päästjate või politsei abi taotlev inimene võtab ühendust kurtide liiduga, millel on oma keskus, ja õnnetusteade edastatakse häirekeskusele. Meditsiinilise kutse puhul saadetakse SMS perearstidele, kes edastavad vajaduse korral patsiendi info ja teevad kiirabile väljakutse. Plaanis on luua kliendiandmebaas.