Sel nädalavahetusel saab Lihula linnuses näha, kuulda ja katsuda elavat keskaega
Lihula Elava Keskaja Festival toimub Lihula Linnusemäel 8. ja 9. augustil ning näha saab seal tolleaegseid riideid, käsitööd ning relvi ja muud varustust, mida kasutatakse sõjameeste omavahelises turniiris ja lahingus.
Festivali korraldava keskaja taaskehastajate klubi Lonkava Hundi Koda liikmed kinnitasid, et kõiges püüeldakse autentsusele – näha välja ja toimetada nii, nagu see võis 13.–14. aastasajal olla. „Üritame välja näha, nagu 13.–14. sajandi inimesed välja nägid,“ ütles Eesti Päevaleht Online’ile klubi liige Alari Roosipuu.
Festivali aeg on valitud tähistama 1220. aasta lõikuskuul toimunud eestlaste ja rootslaste vahelist lahingut, millega Lihulasse sillapea teinud rootslased eesotsas Eestimaa piiskopiga sunniti maalt lahkuma.
Ajalugu oli tegelikult ilusam kui muinasjutt
„Mis oli tegelikult olemas, oli tegelikult palju ilusam ja lahedam, kui võib näha üldiselt seda ajastut kujutavatest filmidest ja lugeda muinasjuttudest,“ selgitas Eesti Päevaleht Online’ile moekunstniku haridusega Katrin Koch-Maasing. Autentsuse tagamiseks on vaja tunda ka ajalooteaduse allikaid ning koostööd teha arheoloogide ja ajaloolastega, lisas Koch-Maasing, kes jätkab tänavu sügisel Tallinna Ülikooli ajaloo instituudis arheoloogia ja kunstiajaloo tudeerimist, et valmis saada magistritöö keskaegsetest riietest.
Vajadusel purustavad Lonkavad Hundid ka legende. „Mõõk ei kaalugi kümme kilo,“ ütles klubi sõdalasest liige Alari Roosipuu. „Inimesed ei käinud ringi rohmakate õmblustega kartulikottides,“ tõi Koch-Maasing teise näite.
Elavat ajalugu kehastavate inimeste juurde võib Lihulas julgelt minna, et nende varustust rahulikult vaadata, küsimusi esitada. Mõnel puhul saab keskaegseid originaale ja tehnikaid järgides tehtud asju ka katsuda ja sõjavarustust proovida, selgitas Lonkava Hundi Koja üks ninamehi Jaanus Vapper. Osa meistreid, kes kohale tulevad, on nõus külastajatele õpetama, kuidas oma kätega keskaegset käsitööd teha.
Ka Lihula linnusesse nädalavahetuseks tulevad kaupmehed võivad oma lettidel müüa vaid ajastusse kuuluvaid asju. „Üritame silma peal hoida,“ ütles Vapper. Igaks juhuks kontrollitakse ka inimeste relvastust ja varustust – kas turniiril tarvitatavad relvad ja turvised on piisavalt ohutud ja ajakohased, kas riided, mis osalejatel keskaegsete pähe seljas on, näevad piisavalt ajastutruud välja.
Keskaegne muusika ja tants
Keskaja taaskehastajaid tuleb festivalile lisaks Eestile veel Lätist ja Valgevenest. Valgevenelasi esindab keskaegset muusikat mängiv ning rahvalaule laulev ansambel Stary Olsa. „Nad on üks ehtsamat keskaegset rahvamuusikat mängiv ansambleid üleüldse,“ rääkis Päevaleht Online'ile festivali peakorraldaja, Tallinna Ülikoolis arheoloogiat ja ajalugu õppiv Annika Tiko, kelle sõnul mängib ansambel ainult keskaegsetel pillidel ja õpetab ka tolle aja tantse.
Stary Olsa on Eestis kaks korda varemgi käinud ja suurepärase vastuvõtu osaliseks saanud. Esimest korda võis neid meie maal näha 2004. aastal Tallinna Keskaja Turul, teist korda 2006. aastal Tallinnas ja Narvas kontsertide sarjas „Diplomaatilised noodid“.
Ajaloo võimalikult täpselt ja elavalt taas läbimängimine on viimasel ajal saanud üle Euroopa üsna levinud kombeks. „Suurim sündmus on muidugi Hastingsi lahing,“ ütles Vapper, viidates igal aastal taas läbimängitavale lahingule, mis tegi 1066. aastal Normandia hertsogist Guillaume le Bâtard’ist Inglismaa kuninga William Vallutaja.
Sarnaseid asju on hakanud ka Eestis toimuma. Näiteks Harjumaal Kiruveres kogunesid ka tänavu juuli teisel nädalavahetusel muinasaja taaskehastajad, kes harrastavad 11.–12. aastasaja kombel käsitööd ja võitluskunste. Iga-aastase Kiruvere kogunemise eesmärk on samuti üheks nädalavahetuseks tuua ellu tagasi muinasaegne elu-olu. Kiruverele on sellega teatepulga üle andnud viimati mõne aasta eest aset leidnud Käsmu muinasaja päevad.
Lihula keskaja festivali kava on kättesaadav võrgus aadressil http://www.lihulamedieval.info
