Eesti kodanikke süüdistatakse merepiraatluses
Sündmused kuu eest kaaperdatud, kuid läinud nädalal Roheneemesaarte lähistelt leitud kaubalaeva ümber võtsid eile huvitavamad pöörded, sest Venemaa kaitseministeerium süüdistab laeva kaaperdamises lisaks kahele Läti ja kahele Venemaa kodanikule ka nelja Eesti kodanikku. Eesti Päevalehe andmetel on süüdistatavatest neli vene keelt kõnelevad isikud, kes on saanud Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras. Eesti seotust vahejuhtumiga võimendab veelgi asjaolu, et Eesti elamisluba on ka kahel Venemaa kodanikul, keda samuti laeva kaaperdamises süüdistatakse.
Eile õhtul kinnitas ka välisminister Urmas Paet „Aktuaalsele kaamerale”, et kinnipeetute seas on esialgsetel andmetel tõesti Eesti kodanikke.
Medvedevi juhtimisel
Arctic Sea asus kõigest 1,3 miljoni dollarilise puidulastiga Pietarsaari sadamast Alžeeria poole teele 22. juulil. Sinna pidi Malta lipu all, ent venelastest koosneva meeskonnaga seilav alus jõudma 4. augustil. Ometi kaaperdati laev 24. juulil, kui esialgsete andmete kohaselt saabusid laevale mustade maskidega mehed, kes nõudsid laevale peidetud ko-
kaiini, ent lahkusid 12 tundi hiljem saaki saamata. Side laevaga katkes ja laev jätkas teed Alžeeria poole. See variant ilmus Rootsi meediasse 31. juulil, kui ajalehega Metro rääkis väidetav Arctic Sea kapten.
Läinud laupäeval jõudis aga omakorda Soome meedia kaudu avalikkuse ette teade, et laev on taas Atlandil kaduma läinud. Laeva hakkas otsima Vene sõjalaevastiku Musta mere laevastik ning otsingute käigu vastu tundis elavat huvi ka Venemaa president Dmitri Medvedev. Musta mere laevastik leidiski laeva Roheneemesaarte kandist. Otsinguid juhtinud Venemaa kaitseminister Anatoli Serdjukov teatas esmalt Medvedevile üleeile, et meeskond on elus ja võetud Vene sõjalaeva Ladnõi pardale.
Eile andis Serdjukov Medvedevile juba uut infot ning seekord oli kaitseministri avaldus tunduvalt põnevam – koos meeskonnaliikmetega leiti laeva Arctic Sea pardalt ka kaheksa meest, kes laeva meeskonda ei kuulunud. Väidetavate kaaperdajate seas aga on neli Eesti, kaks Läti ja kaks Venemaa kodanikku.
Serdjukov paljastas oma avalduses ka võimaliku kaaperdamise tagamaid. Nimelt olevat Rootsi territoriaalvetes Arctic Sea juurde sõitnud kiirkaater, mille pardal olnud kaheksa meest teatasid kaatri rikkest ja palusid luba tõusta Arctic Sea pardale. Seejärel ähvardati meeskonda relvaga ning nõuti kõigi korralduste täitmist. „Edasi liikus Arctic Sea kaaperdajate nõutud marsruuti pidi Aafrika ranniku lähistele,” vahendas Serdjukovi sõnu Venemaa uudisteportaal RIA Novosti. „Navigatsiooniseadmed lülitati seal välja.”
Serdjukovi avalduse noppis üles kogu maailma meedia ning eile võis lugeda pea igast suuremast meediaportaalist Eesti seotusest kaaperdamisega, kuid ei Eesti prokuratuur ega ka välisministeerium eileõhtuse seisuga juhtumist midagi enamat ei teadnud.
Soome politsei on Eesti õiguskaitseasutustele esitanud õigusabipalve, kuid rohkem pole Eesti ametivõime ka uurimise käigus tülitatud. „Seni pole alust arvata, et Arctic Sea võimaliku kaaperdamisega võib olla seotud mõni Eestist pärit isik,” teatas riigiprokuratuuri pressiesindaja Gerrit Mäesalu. „Meile pole esitatud ametlikku informatsiooni Eestist pärit isikute seotuse kohta Arctic Sea võimaliku kaaperdamisega.”
Küll teatas Soome keskkriminaalpolitsei, et ootab kinnitust kaaperdajate kinnipidamise kohta ning uurimist jätkatakse koostöös Venemaaga. Samuti algatas Eesti riigiprokuratuur koostöös kaitsepolitseiga kriminaalmenetluse. Eestis võib piraatluse eest karistuseks saada kuni 20-aastase vanglakaristuse.
Õhtupoolikul tuli juba teade välisministeeriumi noodist Venemaa saatkonnale, kus sooviti kinnitust Serdjukovi esitatud väidetele. Samas möönis Paet, et Venemaal on võõrriikide kodanike vahistamise järel aega kolm päeva, et vahistatute kodumaad sellest teavitada.
Viis versiooni laeva saatuse kohta
Narkojõukude omavaheline arveteklaarimine
•• Ühe versiooni kohaselt oli enne Soomes lasti pealevõtmist Kaliningradis remondis käinud alus varustatud narkootikumidega, mida siis kaaperdajad lootsid laevast kätte saada. Selle versiooni tõenäosus on väike, sest miks oleksid pidanud kaaperdajad laevale edasi jääma?
Eriteenistuste erilastiga erioperatsioon
•• Miks pidi Venemaa suurte jõududega üht väikest puidulastiga alust taga otsima? Kas oli seal midagi sellist, mida ei tahetud kõrvaliste isikute kätte langeda lasta? Soome meedia jõudis juba spekuleerida uraani või relvade asjus. Ekspert Mihhail Voitenko peab just seda varianti kõige loogilisemaks ja arvab, et tõde ei selgu kunagi.
Tavaline kaaperdamine
Kõige valvatavamas meres kaaperdab kaheksa hästivarustatud meest 1,3 miljoni dollari väärtuselise lastiga vana laeva ja nõutakse 1,5 miljonit dollarit lunaraha. Tõenäoline? Merenduseksperdid nii ei arva.
Propagandatrikk
•• Nii väliseksperdid kui ka Tarmo Kõuts näevad selles ühte põhjust, miks ei antud kaaperdamisest teada kohe pärast kahtlusi ning miks on juhtum nii suure meediakella külge pandud.
Tulnukad
•• Voitenko on väitnud Venemaa ajalehele Telegraf, et tulnukad on Arctic Sea puhul loogilisemad süüdlased kui kaaperdajad. Rahvasuu räägib ikka tulnukate nägemisest, kuid ametliku versiooni kohaselt Maal võõrmaailmadest pärit elu ei ole. Seega pole samuti loogiline variant.
Kommentaar
Tarmo Kõuts
viitseadmiral
Riigikogu liige ja piraatlusvastase võitluse raportöör viitseadmiral Tarmo Kõuts ütles, et tema arvates ei ole tegu päris tavalise kaaperdamisjuhtumiga. Esiteks tekitab temas kahtlusi Venemaa käitumine.
„Ühe laeva juhtumisse sekkub president, kes annab kaitseministri kaudu Musta mere laevastiku ülemale käsu saata välja laevagrupp, kuhu kuulub kolm suurt dessantlaeva ja üks fregati tüüpi laev. Seda on rohkem kui Venemaa kasutas kogu Somaalia ranniku juhtumi lahendamiseks,” tõdes Kõuts. „Kusjuures Somaalia rannikul seilasid kümned Vene laevad ja Venemaa riiklikud huvid olid seal ohustatud.”
Teiseks hämmastab Kõutsi, miks ei tehtud laeva kaaperdamise kohta kohe avaldust, nagu nõuab rahvusvaheline mereõigus. „Meremehena tahan öelda, et isegi kui laeva rünnati ja elektroonika viidi rivist välja, ei olnud erilist takistust teha selle kohta kohe avaldus – mobiiltelefonid on ju olemas,” sõnas ta.
Kummaline on Kõutsi arvates laeva kadumine, mida ei märganud ka Rootsi rannavalve väga head radarid. „Laeva transponderi signaali jälgimine toimub radarilt radarile ja riigist riiki. On väidetud, et transponder oli välja lülitatud. Seda on võimalik teha, aga sellisel juhul jääb radarile ju tundmatu objekt,” ütles Kõuts.
Ja kõige tipuks – 1,5 miljoni dollari suurune lunarahanõue.
„Selline summa nii suure kaubalaeva eest Euroopas ei ole loogiline summa. Isegi Somaalia piraadid nõuavad rohkem raha,” lausus Kõuts.
Kommentaar
Mihhail Voitenko
mereasjatundja
Tulnukate rünnak laeva Arctic Sea pihta oleks tõenäolisem kui kaaperdamine, arvas Venemaa merendusasjatundja Mihhail Voitenko.
Merendusväljaande Morskoi Bjulleten – Sovfraht peatoimetaja Voitenko suhtus skeptiliselt väidetesse, nagu tegutseksid Läänemerel mereröövlid, vahendas Läti venekeelne leht Telegraf. Kui piraatlust esineks 21. aastasaja Euroopas, siis tema arvates igatahes mitte Läänemerel, mis on piraatide jaoks „kõige ohtlikum”.
Pigem võiks Mihhail Voitenko sõnul piraate karta kaugemal, näiteks Atlandi ookeanil. Kahtlane on, miks ja kas peaks korsaare huvitama puidulastiga vana laev – just selline on väidetavalt kaaperdatud Arctic Sea.
Mihhail Voitenko hinnangul oli Arctic Sea kaaperdamine „ühekordne aktsioon” ja tõelistel piraatidel, kellest enamik tegutseb tänapäeval Somaalia ranniku lähedal, pole sellega mingit pistmist. Merendusasjatundja arvates on asjasse segatud kõige tõenäolisemalt ühe või mitme riigi eriteenistused ja tegelikult on kaaperdamisjutu ning pardalt väidetavalt leitud mitme riigi mereröövlite tagamaad seotud mingisuguse „erilise” lastiga, mida Arctic Sea vedada võis.
„Kõigi andmete kohaselt oli see erioperatsioon. Piraatide rünnakuga ei sarnane see mitte millegi poolest,” rääkis Mihhail Voitenko Läti ajalehele. „Mina arvan, et selle juhtumi juures ei tule kogu tõde kunagi päevavalgele.”
