Nimelt väidavad väikese, vaid 2,5 ruutkilomeetrise Stora Karlsö saare looduskaitseala töötajad, et 3. juulil randusid saarel kolme kummipaadiga kaheksa baltlast, kirjutab Rootsi ajaleht Helagotland.se.  „Kaheksa baltlast kolme väikepaadiga olid juuli alul mõned tunnid siin saarel,“ kinnitas looduskaitseala töötaja Petter Rimsford Helagotland.se-le. Rootsi keskkriminaalpolitsei pressiesindaja kinnitusel uurib politsei, kes need baltlased olid ja mida nad saarel tegid.

Kurjategijad tungisid juuli lõpus kaaperdatud Arctic Sea pardale ilmselt kusagil Gotlandi ja Ölandi vahel. Helagotland osutab, et Stora Karlsö asub Gotlandist vaid kuue kilomeetri kaugusel.

„Ma olin Karlsöl kolmandal juulil valves,“ rääkis Petter Rimfors. „Saarel randus kaheksa meest kolmes väikepaadis, millest üks oli RIB (Rigid Inflatable Boat ehk jäiga põhjaga kummipaat- toim.). Ma märkisin sadamas nende saabumise üles ja olen täiesti kindel, et nad tulid Balti riikidest.“ Rimfors lisas, et ainult üks meestest rääkis inglise keelt. „Ma mõtlesin, et on kummaline, et nad tulid nii pika maa väikepaatides ja  kuna kahel paadil olid registreerimisnumbrid, siis ma kirjutasin need üles. Ja ma tundsin ära lipu ühel paatidest – see oli ühe Balti riigi lipp, aga mitte Eesti oma,“ jutustas Rimfors edasi.

Mida mehed saarel tegid? „Neil olid õngeridvad kaasas, aga nad ei kalastanud. Nad kõndisid saarel ringi ja võimalik, et käisid ka majaka juures,“ rääkis Petter Rimfors, kelle teada viibisid mehed saarel mõne tunni.
Rimfors teatas kaheksa baltlase külaskäigust politseile pärast seda, kui augustis sai teatavaks, et sama arv Baltikumi mehi olid Rootsi vetes väidetavalt kaaperdanud Arctic Sea. „Ma hakkasin selle peale mõtlema siis, kui kaaperdamisest räägiti. Lühim tee Ölandile on ju Karlsölt…“, ütles Rimfors Gotlandi ajalehele.

Kummaliste baltlaste külaskäiku Karlsöle mäletab ka teine saarel töötav mees. Johan Larssoni mäletamist mööda oli saarele saabunud baltlasi kaheksa või kümme, misjuures seltskonnas võis tema sõnul olla ka kaks naist. Larssoni hinnangul rääkisid saarekülalised omavahel keelt, mis meenutas eesti keelt. Johan Larssoni sõnul käisid külalised saarel ka restoranis.

Samal päeval, kui Rootsi ajaleht kirjutab kummipaatidega Stora Karlsöd külastanud baltlastest, ilmus Vene lehes Kommersant artikkel, milles ühe Arctic Seal kinni peetud väidetava kaaperdaja advokaat räägib, et mehed sõitsid merele Pärnust ja kummipaadiga.

Väidetava piraadi Dmitri Savinovi advokaat Omar Ahmedi sõnul väljusid keskkonnakaitsjatest mehed kiirpaadiga Pärnu sadamast, et katsetada aluse navigatsiooniseadmeid, kuid seltskond jäi tormi kätte ning palusid abi mööduvalt kaubalaevalt Arctic Sea.

Laev võttis mehed peale, kuid kapten keeldus peatumast mõnes Euroopa sadamas ning olevat öeldnud, et laev randub alles kusagil Lääne-Aafrikas.

Arctic Sea kaaperdamises süüdistatakse Jevgeni Mironovi, Igor Borissovit, Vitali Lepinit, Aleksei Bulejevit, Andrei Lunevit, Aleksei Andrjušinit, Dmitri Bartenevit ning Dmitri Savinovit.

Kuus piraatluses kahtlustatavat on kaitsepolitsei andmeil Eesti elanikud. Piraatluses kahtlustatavate hulgas on Eesti kodanikke ainult üks, kelleks on Interfaxi andmetel Jevgeni Mironov.