Einar Maasik 30.12.1929 – 11.09.2009
Tee ära oli pikk ja vaevarohke, sidemed ümbritsevaga üha hapramad, kõige sügavamaks löögiks nägemise kaotus.
Einar Maasik sündis Narvas 30. detsembril 1929. Tema ajakirjanduses ilmunud proosapalad äratasid 1950-ndatel tähelepanu ja 1958. aastal kutsuti ta tööle ajakirja Looming toimetusse.
Hakkasid ilmuma ka tema enda teosed: 1959 Loomingu Raamatukogus lühiproosakogu „Koduküla teel”, 1960 juba mahukam „Teekaaslane”. Tema raamatute vastuvõtt oli väga heatahtlik. Maasiku leebe, mõtlik, lahterdamisest vaba lähenemine oma tegelastele oli kosutavas vastuolus käibiva skemaatilisuse ja normeerimisega, tüüpilisuse ja parteilisuse tagaajamisega. Oli Einar Maasiku tähetund.
Järgnevad tosinkond raamatut said kriitikas vahelduvama vastuvõtu, aga Maasik oli endiselt väga loetav kirjanik. Tema „Tuisu Taavi seitse päeva”(1966) sai 1970. aastal filmiks „Tuulevaikus”.
Küllap east ja elukogemusest tingitult teisenes tema loomingu tonaalsus. Maasik ei peljanud enam traagilisi noote. Üks kogumiku „Tere, Maria” (1984) novelle „Et rääkisin puudega” sai ka Friedebert Tuglase novelliauhinna.
