Veerpalul uued suured mured: valu puusas, põlves ja pöias!

Kahekordne olümpiavõitja ja maailmameister Andrus Veerpalu jätkab vigastuste kiuste Ramsau igilumel Vancouveri olümpiaks valmistumist.

Nagu ühest rahvusliku põlve saagast veel vähe oleks! Doktorid Toomas Tein ja Eero Hyvärinen vabastasid 2007. aasta suvel tehtud operatsiooniga Veerpalu suurest murest seoses valuliku parema põlvega, nüüd kimbutavad suusakuulsust võib-olla ulatuslikumadki hädad – treenimist segavad nii valu puusaliigeses, va­sakus põlves kui ka pöias.

„Nii ei saa hooajale vastu minna,” tõdes Eesti suusakoondise füsioterapeut Lauri Rannama. „Kõik Andruse praegused probleemid on ju omavahel seotud: põlvehädad tulenevad tavaliselt kas puusa- või pöiavaevustest. Tundub, et seekord on põlv pigem ohver kui süüdlane ning suurim mure on hoopis puusaliiges! Peame leidma mingi lahenduse, sest treeningu järel muutub valu eriti häirivaks.”

Kiirelt lahendusi otsiv 38-aastane Veerpalu külastas teisipäeval koos Rannamaga Ramsaust paari autosõidutunni kaugusele jäävat Baierimaa linna Bayrischzelli, kus käis hulga spordisangareid jalule aidanud kuulsate Saksa tohtrite, isa ja poja Volker ja Florian Mülleri erakliinikus vastuvõtul.

Koormust ülakehale

Mäletatavasti ravisid needsamad Müllerid ka Veerpalu pare­mat põlve. Kolm aastat tagasi ei aidanud Müllerite raviviis – nn süstlateraapia – visa võitlejat Sapporo MM-ile ega päästnud veel ühest lõikusest. Aga suusamees naasis tänavu pjedestaali kõrgeimale astmele, võites Liberecis auhinnakappi teise MM-tiitli.

„Müllerid süstivad Andrusele sügavale jalalihastesse looduslikke preparaate, mis aitavad seal pinget vähendada ja peaksid lubama jalal õige asendi võtta,” selgitas Rannama.

Veerpalu sõnul muutuvad lihased süstide järel elastsemaks. „Lähipäevad näitavad täpsemalt, kui hästi viimased süstid mõjusid. Ilmselt tuleb käimasoleva laagri vältel veel Müllerite juurde sõita,” ütles suusamees, kelle vasakut põlve on korra ka opereeritud.

Treeningulaagri alguses püüdis nelja lapse isa Veerpalu, kelle tuju hoiavad Austria alpikülas  ka abikaasa Angela ja kolmeaastane tütretirts Anlourdees, juba suvel muret teinud hädadest vapralt üle olla.

Probleemsete kehaosade säästmiseks koormab ta nii rullsuuskadel mööda asfalti mäkke rühkides kui ka merepinnast 2700 m kõrgusel liustikul suusakilomeetreid kogudes jalgu vähem ja ülakeha sellevõrra rohkem.

„Kriitiliseks ei ole asi õnneks veel läinud,” rahustas tuleva aasta veebruaris 50 km ühisstardist klassikasõidu olümpiakulda sih­tiv Veerpalu. „Saan siiski korralikult harjutada, ainult hulluks ei tohi treeningutel minna. Kui hulluks läheksin, võivad asjad kriitiliseks kiskuda!”

Mida tähendab korralik harjutamine Veerpalu moodi? Aga pa­lun: sadakond treeningtundi nii juulis, augustis kui ka septembris. „Olen saanud harva nii palju harjutada. Tõsi, seejuures on tulnud jalgu hoida – ei saa nii tugevalt jalgadega hoogu tõugata, kui hing ihkaks,” selgitas Veerpalu.

Klassikatehnika kuningas usub, et saab seekord vaevustest üle kirurgilise sekkumiseta.

„Kuna suvised ja sügisesed treeningud on nii piiri peal, siis on loogiline, et kuskilt annab midagi tunda,” lausus ta.  

Eesti suusakoondise peatreener Mati Alaver pidas Veerpalu vigastusi möödapääsmatuteks.

„1. septembrist kuni 13. ok­toobrini harjutab ta 28 päeva mäestikus – muidugi annab jalg rasketes oludes tunda,” lausus juhendaja. „Meil on ainuvõimalik jälgida treeningutel seisundit ja hoiduda unelmate plaanidest. Vancouveri maratonil on paaristöö väga tähtis, aga osaliselt koormab Veerpalu praegu ülakeha rohkem seetõttu, et põlv ei luba jalgadele vatti anda.”

Sprinditiim laagerdab Mallorcal

•• Eesti koondise sprinteritest harjutab Ramsaus vaid erikava järgiv Anti Saarepuu, norralasest sprinditreeneri Bjørn Kristianseni hoolealused Peeter Küm­mel, Timo Simonlatser ja Kein Einaste viibivad 3.–11. ok­toobrini Hispaanias Mallorca saarel.

•• „Bjørnil tekkis selline tahtmine, kui Norra koondislased eelmisel hooajal käisid,” selgitas suusakoondise peatreener Mati Alaver. „Lund Mallorcal mõistagi pole, aga mehed sõidavad suusarolleritel ja jooksevad mägedes.”

•• Soojal maal harjutamise eesmärk on hoiduda hooaja eel tippvormist, et timmida parim hoog talve tähtsaimateks startideks. „Mullu sügisel käisid ka sprinterid kaks korda raskes Ramsau mäestikulaagris,” meenutas Alaver. „Tulemuseks oli see, et aasta parim seisund saavutati oktoobri keskel peetud Kajaani linnasprindiks. Nüüd proovivad nad nii valmistuda, et tipphoogu jätkuks ka tähtsamateks võistlusteks.”