Kohalikud küsimused riigielu ei mõjuta ega kõiguta Toompeal valitsevat koalitsiooni. See on erakondade tavaline silmaklappidega esitatav väide, mille taha pugedes võib teha valdades-linnades võimukoalitsioone, mis ei pruugi minna kuidagi kokku parasjagu riigikogu pinkide vahel kulgeva võimu ja opositsiooni piiriga. See on ka tõsi, välja arvatud üks suur erand. Kolmandikku Eesti elanikest koondava Tallinna linnavalitsuse võimumängudel on selge omadus lainetada üle Toompea ja põhjustada seal segadust. Seda nii ses mõttes, et pärast kohalikke valimisi võidakse üritada Tallinna võim kujundada riigivõimu järgi, kui ka teises mõttes, kus võimuliidu kokkupanek ennustab peatset tähtede seisu muutust Toompeal. Käsutab ju Tallinna linnapea seitset miljardit krooni, mis on sama hea kui suure ministeeriumi eelarve.

Praegu linna valitsev Keskerakond on rajanud selle aasta kaks valimiskampaaniat valitsuse ja seal olevate parteide vastu. Europarlamendi valimistel kaunistasid tänavaid suured kuulutused, kus keskpartei kandidaadid väitsid, et Eesti vajavat vahetust. Nüüd on teiste kampaaniapakkumiste kõrval võimalik helistada linnapea ja Keskerakonna juhi Edgar Savisaare infotelefonile, millega ühendatud automaatvastajast kuuleb selgitusi, kuidas linna hädades on süüdi majanduskriisiga jänni jäänud peaminister Andrus Ansipi valitsus.

Sõnum valijatele on rohkem kui selge: kui hääletad Keskerakonna poolt, teeb partei kõik endast oleneva, et olla osaline ka Toompea võimuliidus. Europarlamendis enesestmõistetavalt Ansipit kukutada ei saa, kuid Tallinna kohalikud valimised  võiksid anda ruumi kombineerimiseks. Eriti kui järgmisel neljal aastal oleks pealinna linnavalitsuse moodustamiseks vaja luua võimuliit.

Kuid objektiivselt mõõdetavad Tallinna valijate eelistused näivad osutavat tõsiasjale, et Keskerakonnal ei jää ruumi ma-nööverdamiseks. Eesti Päevaleht avalikustas eelmisel nädalal uuringufirmalt Klaster tellitud uuringu tulemused, mis näitavad selgelt valijate kavatsust kinkida kohalik võim taas Savisaare juhitavale Keskerakonnale, väga tõenäoliselt suure absoluutse enamusega linnavolikogus.

Klasteri uuringu järgi on Keskerakonnal vahetult enne valimisi teiste erakondade ees mäekõrgune edu. Praegust linnavalitsejat eelistab 35% valijaid, Reformierakonda vaid 10%,

IRL-i ja sotsiaaldemokraate mõlemaid 6% valijaid. Eeldusel, et need protsendid vastavad tegelikule häältesaagile, saaks Keskerakond tulevases 79-liikmelises Tallinna volikogus tervelt 49 kohta. Eesti Päevalehe tellitud esindusliku 1000 vastajaga uuringu tulemuste suundade paikapidavust on pärast kinnitanud ka muud väiksemad küsitlused.

Pidev Keskerakonna-hirm

Volikogus absoluutse enamuse saavutamine tähendab aga seda, et Keskerakonnal pole koalitsioonikaaslasekohta pakkuda mitte kellelegi. Samuti poleks ühelgi teisel parteil mitte mingit ratsionaalset põhjust hakata Savisaare uue linnavalitsuse ripatsiks, kellest mitte midagi ei sõltu. Valitsusse kuuluvad Reformierakond ja IRL oleksid ülivalusa kaotuse pärast muidugi väga halvas olukorras. Kuid see-eest poleks kummalgi erakonnal põhjust elada pidevas hirmus, et Keskerakond võiks valitsusse pääsemiseks teha teisele osapoolele ahvatleva pakkumise: jagada koos riigivõimuga omavahel ka linnavalitsuse kohad.

Ehk väga lihtsalt öeldes: Keskerakonna suurvõidu korral tunnevad Ansipi juhitavasse valitsusse kuuluvad oravapartei ja IRL end kindlamalt kui enne. Riigi tasandil Keskerakonnaga koalitsiooni tegemise võimalus väheneks, sest uuest võimuliidust väljajääja kaotaks ütlematagi kõik. Ka sellise uue koalitsiooni looja võit oleks näiline, sest see annaks Savisaarele võimaluse teha propagandat lisaks linnavalitsuse „kodustatud baasile” veel ka riigiasutuste abil. Laviini all hukkuksid 2011. aasta riigikogu valimistel kõik peale Savisaare.

Kuid küsitlused näitavad ka seda, et umbes kolmandikul potentsiaalsetel valijatel on otsus oma eelistuse kohta veel langetamata. Eesti Päevalehe tellitud uuringus ei osanud oma valikut veel nimetada 34% vastanuid. Võib juhtuda, et suur osa neist otsustab hääletada mis tahes muu partei kui Keskerakonna poolt. Samuti võib toimima hakata Toompea võimuliidu poolt kohendatud Tallinna valimiskord, mille eesmärk oli vältida ainuvõimu koondumist Savisaare kätte. Sellisel juhul läheb olukord palju intrigeerivamaks.

Oletades, et Keskerakonnal jääb volikogus enamuse andvast kohtade arvust napilt puudu, võiks kohalike valimiste järel-tõugete kandumine Toompeale olla palju tõenäolisem, sest Tallinnas tuleks luua koalitsioon. See looks ka ainukese teoreetilise variandi, et Savisaar jääb Tallinnas võimust ilma.

„Kõik Keskerakonna vastu!” unistusest räägivad eriti praeguse valitsuskoalitsiooni poliitikud – selle stsenaariumi järgi moodustaksid pärast valimisi napi ülekaaluga linna võimuliidu Reformierakond, IRL ja sotsiaaldemokraadid.

Kuid kahe esimesena nimetatud partei lootustes unustatakse, et sotside hinge kraabib siiani nende valitsusest väljaheitmine. Ja ka see, et sotsiaaldemokraatide eesotsas esimesse valimistulle astuv Jüri Pihl on korduvalt keeldunud välistamast liitu mis tahes teise erakonnaga (loe: Keskerakonnaga). Mis hinnaga suudaksid Reformierakond ja IRL sotsid taas ära moosida? Kindlasti Toompea valitsusse tagasi kutsumisega. Aga siis juba sotside seatud tingimustel. Kuid kas Ansip koos IRL-i esimehe Mart Laariga suudaks nii palju vabandust paluda ja puuduvat eelarveraha välja panna, kui nendeks tingimusteks vaja läheb, on väga kahtlane.

Kas sotsid lähevad kaasa?

Seda arvestades on tõenäolisem siiski stsenaarium „Keskerakond + 1”. Sotside vimm neid maha jätnud oravate ja IRL-i vastu tähendab, et üks võimupartneri kandidaat on kindlasti olemas. Küsimus on vaid selles, kas selline liit osutub piisavalt edukaks, et pikalt kesta. Sotse hakkab kummitama kartus, et Keskerakonnal on alati võimalik nad välja vahetada, kui Reformierakonna ja IRL-i koalitsioon peaks Toompeal mingis olukorras kokku vajuma. Nende kahe Toompea võimuerakonna suhteid painaks aga pidev mõistatamine: kas keerulise olukorra tekkides on teine see, kes jõuab nii riigis kui ka pealinnas Keskerakonna paati hüpata?

See, et Reformierakond või IRL satub veel enne järgmisi riigikogu valimisi Keskerakonna paati, pole üldse välistatud, kui lisaks oleks veel pakkumisel tükk Tallinna võimupirukast. Praegust Toompea võimuliitu hoiab üsna viimase niidina koos eelkõige lootus, et enne 2011. aasta valimisi suudetakse eurole üle minna.

Mõlemad saavad aru, et koalitsioonis Keskerakonnaga poleks võimalik ajada praegust üliranget eelarvepoliitikat, mis seda lootust üleval hoiab. Aga mis välistab, et riigi praegused võimuerakonnad ei löö kitsale rahapoliitikale käega, kui esialgset eesmärki siiski ei saavutata? See, kas võimul olev valitsus toob euro 2011. aastal või mitte, selgub juba järgmise aasta alguses. Peaminister Ansip aga kasutas eelmisel nädalal juba võimalust, et pehmendada euro-ootusi ja nende täitumise sõltuvust valitsuse tööst.

IRL-i pained koalitsioonis

IRL on omakorda sel sügisel vähemalt kaks korda olnud olukorras, kus on tulnud kaaluda, kas neelatakse oma uhkus alla ja jätkatakse koos oravatega või aetakse pill lõhki, mistõttu on ka reaalselt silmitsetud küsimust võimalikust koostööst Keskerakonnaga. Esimene kord peeti tundidepikkusi vaidlusi siis, kui küsimuse all oli Siim Kallase jätkamine Eesti eurovolinikuna. Teine kord kestsid IRL-i mõttetalgud viimase hetkeni, kui riigikogu saalis ootas ees reformi-erakondlastest justiitsministri Rein Langi ja välisministri Urmas Paeti umbusaldushääletus.

Kuid praegu paistab, et valijad ei taha anda Keskerakonnale võimalust Toompeal Tallinna linnavalitsuse reaalse kaasotsustaja ehk koalitsioonipartneri kohaga kaubelda. Keskerakond võtab pigem linnavolikogus mäekõrguse absoluutse võidu. See omakorda suurendab võimalust, et Ansipi Reformierakonna ja IRL-i vähemusvalitsus jätkab Toompeal 2011. aasta märtsis toimuvate riigikogu valimisteni, sest mõlemale tunduks veel ohtlikum lasta all-linnas omatahtsi valitsev Savisaar ka riigis võimule. Tallinna valimiste kurioosumiks tõotab saada tõik, et valides Keskerakonda, kes lubab majanduskriisi ohjeldamisega nurjunud valitsuse asemele uut, saab hääletaja vastu hoopis senisest kindlama Ansipi valitsuse.