Saaremaa uhkus Pöide kirik laguneb
Saaremaa ja kogu Eesti tuntumaid turismimagneteid, keskaegne Pöide kirik on praeguseks nii viletsas seisus, et selle võlve ähvardab kokkuvarisemine. Raha pole ligi kaheksa sajandi vanuse pühakoja päästmiseks ei riigil ega ka kohalikul omavalitsusel. On üksnes lootus, et see summa kunagi kuskilt leitakse.
Värskest linateosest „Püha Tõnu kiusamine” oma trööstitus hiilguses läbi vilksatava Pöide kiriku olukord on tegelikkuses sootuks hullem, kui filmist välja paistab. Kuna kiriku katus on lagunenud, pääseb kõik, mis vähegi taevast alla sajab, ka muinsuskaitsealuse hoone sisemust lagundama.
Muinsuskaitsel palju murelapsi
Pöide vallavanem Jüri Linde ütles, et iidset jumalakoda on vastavalt võimalustele väikest viisi pidevalt kõpitsetud, kuid hoone olukord on sellele vaatamata väga kehv. „Eks mure olegi, et kui katust korda ei saa ja kiriku võlvid sisse kukuvad, võib selle remont väga kalliks minna,” nentis Linde.
Linde viitas, et kaks aastat tagasi taotles vald kiriku korrastamiseks raha Norra abivahenditest, ent projekt sai eitava vastuse. Tänavu loodeti toetust saada kultuuriministeeriumilt, kuid majanduskriisi ja eelarvekulude kärpimise tõttu ei tulnud sealtki mitte üht krooni.
Kokku läheks hädavajaliku uue katuse ehitamiseks vaja kiiremas korras ligi kaheksa miljonit krooni, sest katuseaukude lappimist enam mõttekaks ei peeta. Väikese eelarvega vallale käib projekti rahastamine enam kui üle jõu, heal juhul jaguks raha kaasfinantseerimiseks.
Muinsuskaitseameti restaureerimisosakonna spetsialist Sille Sombri sõnas, et amet on olnud Pöide kiriku avariilise olukorraga kogu aeg kursis, kuid kirikute päästmiseks ellu kutsutud nn pühakodade programmi alarahastatuse tõttu pole restaureerimistööd alata saanud.
„Programmi finantseerimise koguvajaduseks aastatel 2003– 2013 fikseeriti 633 miljonit krooni. Nüüd, kuus aastat hiljem, tuleb tõdeda, et programmi mahud on kavandatutest olnud tunduvalt väiksemad,” osutas Sombri. „Tänavu oli programmi investeeringute eelarve 9,7 miljonit krooni, mis võimaldas jätkata vaid mõningaid pooleli olevaid restaureerimistöid ja sedagi väikestes mahtudes.”
Nii on Pöide kirik viimased aastad olnud pühakodade programmi tööde järjekorras, aga vahendite nappus pole võimaldanud uusi restaureerimistöid alustada.
Sombri tõi esile, et peale Pöide kiriku ootab oma järjekorda veel ridamisi kriitilises seisundis suure kultuuriväärtusega murelapsi, näiteks Karja, Ridala ja Väike-Maarja kirik.
Siiski pole Pöide vald kiriku päästmisele käega löönud. Linde avaldas lootust, et tänu sel aastal valminud Pöide kiriku arengukontseptsioonile, mille kohaselt peaks pühamust kujunema nii korralik turismiatraktsioon kui ka kontsertide toimumiskoht, saadab edasisi rahataotlusi edu.
„Ehk õnnestub meil järgmisel aastal raha saada,” lausus Linde ja lisas, et lootus sureb viimasena.
Kindluskirik ehitati ordulinnuse varemetele 14. sajandil
Lääne-Eesti suurim pühakoda
Kõrggootika tippnäide
•• Algsel kujul arvatavalt juba
1230. aastail valminud Pöide Maarja kiriku puhul on tegu kogu Lääne-Eesti ja saarestiku suurima sakraalehitisega. Pühakoja suurimaks väärtuseks on rikkalik raiddekoor, mida peetakse Eesti kõrggootika tippnäiteks.
•• Oletatavasti 14. sajandi esimesel poolel rekonstrueeriti algkabel Muhu ja Karja meistrite käe all suurejooneliseks kihelkonnakirikuks.
•• Hiljem, tõenäoliselt hiliskeskajal ehitati kiriku läänevõlviku kohale massiivne torn.
•• 1940. aastal süttis kirik välgutabamusest. Peale tornikiivri hävis tulekahjus ka kogu ajalooline sisustus. Leekidest pääsesid siiski mitmed epitaafid ja hauaplaadid, mille hulgas põnevaimad on arhailised reljeefidega kaetud kivid. Kiriku sisustus on tänini taastamata.
•• Pühamu katus taastati praegusel kujul ligi paarkümmend aastat tagasi. Nüüdseks on katusekivid suures osas purunenud ja sademeid kinni ei pea. Nii ongi kiriku puidust katusekonstruktsioon kohati pehkinud ja seda purevad seenhaigused. Siseruumides vohavad liigniiskuse tõttu rohevetikad ja võlvidelt kukub alla krohvi.
