Gretagrundi madalad kaitse alla
Ettepaneku võtta Ruhnu saarest lõuna poole jääva Gretagrundi madalad looduskaitse alla tegi keskkonnaametile mullu Eestimaa Looduse Fond, kuna seal tehtud põhjalike uuringutega saadi kinnitust, et tegemist on tõelise Liivi lahe looduspärliga. Ruhnu lõunakülje all asuv Gretagrund on hiiglaslik veealune liivakivipank, mis jääb merepinnast kohati vaid paari meetri sügavusele. Võrreldes seda ümbritseva ligi poolesaja meetri sügavuse merega on tegemist äärmiselt liigirikka elupaigaga nii tavalisematele kui ka haruldastele vee-elukatele.
Peale mereliikide on Gretagrund ühes teiste Ruhnut ümbritsevate madalatega väga oluline veelindude talvitumiskoht, kus ainuüksi aule on loendatud kümneid tuhandeid.
Kuna tegemist on looduslikult ülihästi säilinud unikaalse merealaga, kuhu ka rannikuäärne reostus enamasti ei küüni, on see ka elutähtis kudemiskoht merisiiale.
Suve teises pooles
Keskkonnaameti kaitse planeerimise peaspetsialist Roland Müür ütles, et juhul kui asjad sujuvad, peaks Gretagrund hoiualana looduskaitse alla pääsema juba selle suve teises pooles.
Pärast kaitse alla võtmist plaanib amet hoiuala kanda ka üle-euroopalise tähtsusega Natura 2000 kaitsealade võrgustikku. Nimelt on Euroopa Komisjon meie looduskaitsjatele mõista andnud, et mereelupaikasid pole piisavalt kaitse alla võetud.
Ruhnlastele ega ka praegusele mereliiklusele uus hoiuala mingeid lisapiiranguid kaasa ei too. Küll aga peaks selle ala kaitsekord välistama edaspidi võimaluse, et merepõhi saab mõne ettevõtte tegevuse tõttu kannatada.
Gretagrundi kohale merekaitseala moodustamise ettepaneku teinud Eestimaa Looduse Fondi tegevjuht Jüri-Ott Salm märkis, et selle piirkonna puhul on tegemist esimese kohaga, kus looduskaitselised inventuurid jõudsid ette tuuleparkide arendajate huvidest. Näiteks Ruhnust loodesse jäävatele madalikele ihub hammast Eesti Energia, kes soovib sinna meretuuleparki rajada ja alustada peagi sellele eelnevaid keskkonnauuringuid.
Salm viitas, et praegu käib võidujooks arendajatega, kes tahavad enne looduskaitselisi uuringuid magusamad merealad enda valdusse saada.
„Praegu kavandatakse tuuleparke iga objekti kaupa eraldi, nii et tervikpilt puudub. Tegelikult tuleks riigil ära teha merealade ruumiline ning samuti taastuvenergeetika planeering, millega oleks täpselt paika pandud tingimused, kus ja millises ulatuses võib midagi teha,” tähendas Salm.
Leiti uus liik Läänemeres
•• 2008. aastal Gretagrundil TÜ Eesti mereinstituudi tehtud uuringute käigus tuli Ruhnu lõunarannikult veidi enam kui kahe meetri sügavuselt välja uus liik kogu Läänemeres – väikeste vähilaadsete müsiidide hulka kuuluv Paramysis intermedia.
•• Linnuloendustega registreeriti üle kahekümne liigi tiivulisi, kõige enam partlasi, kajaklasi, kaure, pütte, kormorane, änlasi, tiirlasi ja alklasi. Peatujatest olid kõige arvukamad aulid, tõmmuvaerad, kala- ja hõbekajakad ning algid.
•• Tuuleparkide ehitamise ajal on kõige kahjulikum ehitusest ja tihenenud laevaliiklusest tulenev müra ning hõljum. Hõljum ohustab eelkõige kalakoelmuid kattes järelkasvu.
•• Meretuulepargi töötamise ajal võib kalade normaalne elutegevus olla häiritud müra ja vibratsiooni tõttu, mis võivad takistada kalade omavahelist kommunikatsiooni. Samuti tekitavad nii tuulikutevahelised kui ka tuuleparki maismaaga ühendavad elektrikaablid elektromagnetvälja.
