NATO hoiatas vastast aegsasti ette
USA, Briti, Kanada, Taani, Eesti ja Afganistani väed alustasid eelmisel nädalal suurimat Talibani-vastast rünnakut pärast 2001. aastat. Kuid kui enamasti tahetakse saavutada sõjalist edu üllatusmomenti ära kasutades, siis seekord oli lugu teisiti.
Valmistudes suuroperatsiooniks Moshtarak (dari keeles Üheskoos) anti vaenlastele lähenevast pealetungist märku niipalju kui võimalik, kirjeldas BBC korrespondent Frank Gardner Kandahari lennuväebaasist. NATO esindajad pidasid enne maha terve hulga nõupidamisi kohalike külavanemate ja muude esindajatega, et veenda neid toetama NATO vägede edenemist.
Briti kindralmajor Nick Carter selgitas seda kõike sooviga vältida tsiviilohvreid nii palju kui võimalik: „Me tahame, et rahvas käituks nagu meie fänniklubi, kui meie ja Afganistani julgeolekujõud kohale jõuavad.”
Fänniklubide ajastu on aga hakanud Afganistani sõjas läbi saama. Kohe suurrünnaku alguses langes laupäeval üks USA ja üks Briti sõdur. NATO teatas, et tsiviilisikuid on hukkunud 12.
Ja Taliban – või kes iganes seal liitlavägedele relvadega vastu astus – tegi seda üsna visalt. Mässulised, kes sõdivad enda väitel piirkonna vabaduse eest, kaevusid maasse, asetasid ridamisi pommilõkse ja kostitavad välismaa sõdureid pideva snaipritulega mägedest. Taliban kuulutab avalikult, et NATO pealetung ongi vaid propagandatrikk.
Helmandi ussipesa
Laupäeval paisati keset Helmandi provintsi 15 000 liitlasvägede sõdurit, esmalt 4000 ameeriklast Marjah’ alla ja siis sama palju britte Nad Ali piirkonda. See operatsioon on tõsine maineküsimus USA presidendile Barack Obamale isiklikult, kes ootab eduteateid otse liitlasvägede juhilt kindral Stanley McChrystalilt.
NATO eesmärk on kindlustada julgeolek Marjah’ linna ümbruses ja kontrollida ühtlasi ka hobuserauakujulist linnadevööndit Helmandi jõe kaldal, et piirkonda mässujõukudest lõplikult tühjendada. Seal elab kokku 18 protsenti Helmandi ja Kandahari provintsi elanikest.
Eile teatas NATO juba, et operatsiooni Moshtarak algsed eesmärgid olevat saavutatud. Kuid mis saab edasi, küsib üha kriitilisemaks muutunud Briti meedia. Praegu on Talibani vastas enam kui 100 000 liitlasvägede ja 200 000 Afganistani valitsusvägede sõdurit ning politseinikku, kuid vaid 15–25 000-pealiste Talibani üksuste üle täielikku võitu ikka ei saavutata. USA viib parajasti juurde veel 30 000 sõdurit.
Helmandi provints on olnud pärast Talibani võimult kukutamist 2001. aastal üks Afganistani seadusetumaid piirkondi, tõeline paradiis oopiumikasvatajatele ja kõikvõimalikele relvajõukudele narkoärikatest kuni Talibani mustturbaniteni välja.
Kui aga britid ajasid 2007. aastal narkokaubitsejad Musa Qala linnast minema, kutsus see esile raevupurske nii Afganistani valitsuselt kui ka ameeriklastelt. Selle operatsiooniga löödi nimelt senised jõusuhted sassi ja paljud varasemad president Hamid Karzai liitlased on teatanud Talibani poolele üleminekust. Näiteks 2005. aastal tagandatud Helmandi kuberner Sher Mohammed Akhundzada on kinnitanud, et suunas kättemaksuks 3000 oma võitlejat Talibani ridadesse.
Suurlöök tuhande mehe vastu
•• BBC hinnangul on Talibanil Helmandis NATO-le vastu panna vaid 400 kuni 1000 võitlejat. Ka Afganistanist kostab üha enam nurinat, et kuna Talibani baseerub Pakistanis, siis tulekski põhilöök suunata hoopis teisele poole piiri.
•• Taliban teeb üha suurema panuse enesetapurünnakutele ja pommidele, mistõttu neil pole vaja suuremaid väeüksusi liigutada. Veel paari aasta eest kaotas Taliban Afganistanis langenutena ligi 5000 meest aastas, mullu aga vähem kui 2000.
•• Liitlasvägede kaotused kasvasid samal ajal järsult. Mullu langes seal pool tuhat välissõdurit, sõja jooksul kokku on hukkunuid olnud poolteist tuhat.
