„Teie ees seisab üks väga õnnelik inimene, edukas sportlane ja kaheaastase lapse ema,” alustas kahekordne olümpiavõitja Kristina Šmigun-Vähi eile mõni minut pärast keskpäeva Solarise keskuse päikeselisel katuseterrassil pressikonverentsi. Mullu septembris seisis ta samamoodi Rotermanni keskuses üksinda laua taga ja teatas tippsporti naasmisest. Kuid seekord oli suuusataja ümber kogunenud kümmekonnale ajakirjanikule ja eemalt kõrvu kikitavatele kohvikukülastajatele selge, et kõik on teisiti ning kohe-kohe sünnib Eesti spordiajaloo üks tähtsamaid, aga ka kurvemaid avaldusi.

„Mul on olnud fantastiline elu. Olen saanud teha seda, mida oma elus kõige rohkem armastan. Seisin oma elu raskeima valiku ees – kas jätkata väga edukat tippsportlasekarjääri või pühenduda pereelule. Kuulan oma sisehäält ja valin kalli Victoria Krisi.”

Pisaratega võitlev Šmigun-Vähi rääkis, et mullu Vancouveri olümpiaks valmistudes sai ta tihtilugu lapsega koos olla päevas vaid mõned minutid ning ta tahab nüüd kogu oma aja Victoria Krisile pühendada. Selle tõestuseks võttis ta pisitütre kaamerate ees sülle ja küsis: „Kas tahad, et emme veel suusataks?” Väikese lillelisse kleiti riietatud tüdruku vastus oli eitav.

„Kuulsite? Ta tahab, et issi suusataks, aga emme oleks kogu aeg temaga. Ainult mina tean, milline oli Vancouveri olümpiamedali teine külg. Tegin tippsporti hommikust õhtuni ning mul polnud hetkegi aega. Pidin tütre vannitamise nimel loobuma kas õhtusest venitusest või joogast. Oli hetki, kus ma sain talle vaid raja äärest karjuda, et emme armastab sind,” rääkis kümmekonna viimase aasta naiste suusatamise üks säravamaid nimesid.

Šmigun-Vähi on tavalist pereelu elanud juba maikuust saadik. Kindlat päeva ega kellaaega, millal tippspordist loobumise otsus sündis, ta nimetada ei osanud.

„Näete ju mu pisaraid. Ma pole siiani päris lõpuni kindel. Kui jätkaksin, peaksin loobuma väga paljust, mis on mulle kallis. Ühel hetkel peab lihtsalt lõpu tegema. Päike paistab ka nii ilusasti. Arvan, et täna on õige päev,” jätkas ta.

Loobumise otsus ei tähenda siiski, et suusakuninganna igaveseks jalad seinale viskab,  Otepää metsas võib teda ringi silkamas näha edaspidigi.

„Kui keegi mind metsas jooksmas näeb, siis see ei tähenda, et olen tippspordis tagasi. Ma lihtsalt armastan sporti ja teen seda selleks, et mitte 40-aastaselt infarkti saada,” ütles ta.

Pereelu kõrvalt soovib Šmigun-Vähi ülikooliõpinguid alustada. „Tahan leida õige eriala, mis teeks mu sama õnnelikuks kui tippsportlase aastad – ärkad hommikul laia naeratusega üles ning lähed ja teed! Aga võib-olla tuleb alguses lihtsalt pea ees vette hüpata ja proovida, nagu ma sportlaskarjääri alustadeski tegin. Teel tippu tuli läbida palju erinevaid torusid, enne kui kuskile jõudsin,” rääkis Šmigun-Vähi, kes on valmis tulevikus ka noortetreeneri tööd proovima.


Ei kahetse midagi

„Kui keegi minult nõu küsib, siis miks mitte. Ma ei ole inimene, kes ennast ise pakkuma läheks. Olen treeneritööd näinud isa kõrvalt ning ise ma seda teha ei tahaks. Olen valmis lastele nõu andma, aga mitte minema tipptreenerina maailma vallutama.”

Kas kolme olümpia- ja kuue MM-medali omanikul midagi kripeldama ka jääb? „Absoluutselt ei jää. See kaheksa-aastane tüdruk, kes selili lume peal olümpiavõidust unistas, sai, mis ta tahtis. Ma ei saa täna küll millegi üle nuriseda,” ütles ta.

Lõpetuseks tänas suusakuninganna oma võrratuid vanemaid, õde, abikaasat, Victoria Krisi, tiimi, toetajaid, sponsoreid, suusaliitu ja olümpiakomiteed. „Ja loomulikult tänan teid, kallid ajakirjanikud, meeldiva koostöö eest, mis läks iga aastaga järjest paremaks. Täna võin öelda, et meie koostööl senisel tasemel on lõpp. Soovin teile edu ja ootan ise ärevusega homset päeva.”

Kristina Šmigun-Vähi karjääri tippvõistlused

1. 1997. aasta, Canmore,

juunioride MM.

•• Kuldmedal 5 km kl

•• Kuldmedal 15 km v

•• Kristina Šmigun võitis kahel eelneval aastal neli hõbemedalit ning läks Canmore´i ainsa eesmärgiga. Samal talvel oma 20. sünnipäeva tähistanud neiu näitas, et temas on särtsu vallutada suusamäe tipp.

2. 1999. aasta,

Ramsau MM.

•• Hõbemedal 15 km v

•• Pronksmedal 30 km kl

•• Aasta esimestel päevadel võitis Šmigun elu esimese MK-etapi Nove Mestos. Ootused MM-i eel olid kõrged. Ja pöidlahoidmine tasus end ära. Otepää neiu võitis kaks esimest täiskasvanute tiitlivõistluste medalit.

3. 2003. aasta,

Val di Fiemme MM.

•• Kuldmedal 5 km (kl) + 5 km (v) 

•• Hõbemedal 15 km üs kl

•• Hõbemedal 10 km kl

•• Pronksmedal 30 km v

•• Kvantitatiivselt kõige edukam MM-võistlus, lisaks jäi Šmigun ajalukku sellega, et võitis esimest korda tiitlivõistlustel kavas olnud suusavahetusega sõidu.

4. 2006. aasta,

Torino olümpia.

•• Kuldmedal 7,5 km kl + 7,5 km v

•• Kuldmedal 10 km kl

•• Kaks varasemat lootusrikast olümpiat olid läinud aia taha. Torino kahe kuldmedaliga pani Šmigun jõujooned paika. Itaalia mägedes oli tema suusakuninganna, kes võis rahulikult mõelda pulmadele ja lapsesaamisele.  

5. 2010. aasta,

Vancouveri olümpia

•• Hõbemedal 10 km v

•• Pärast lapsepuhkust tippsuustamisse naasnud Šmigun-Vähi läks püüdma kuldmedalit. Pärast kaotust Charlotte Kallale oli eestlanna pisarateni pettunud. Ent selleks polnud mingit põhjust, hõbemedal oli lihtsalt suurepärane saavutus.

6.  1999/2000 ja 2002/2003

MK- sari

•• Kokkuvõttes teine koht.

•• Enam mäletatakse vast 2000. aasta märtsikuus peetud MK-sarja viimast dramaatilist etappi Bormios, kus Šmigun kukkus, sai kuuenda koha ja kaotas esikoha Bente Skarile. Üldvõiduks piisanuks Kikul kolmandast kohast.