Saarte Liinide juht: Saaremaa süvasadam võiks jääda ainult reisijatele
„Saaremaa kaubakogused on niivõrd väiksesed, et kui see jaotada ära mitme sadama vahel, siis ei ole mitte kellelgi teenistust. Tallinna Sadamal on üsna palju teenimisvõimalusi,“ arvas Tammeleht.
„Saarte Liinide põhiline kaubasadam ongi Roomassaare. See on koht, kus saame kaubaveo eest ka natukene tulu,“ lisas ta.
Tammeleht selgitas, et nende hallata on ka mitu kahjumit tootvat väikesadamat ning suuremate sadamate kasumi arvel saab neid toetada ning üleval pidada.
Rollid tuleks pigem ära jaotada nii, et Saaremaa kaubasadam oleks Roomassaares ja reisi- ehk kruiisisadamana tegutseks uus süvasadam,“ jätkas ta.
Roomassaare sadamas käis eelmisel aastal 61 kaubalaeva, mida on kümne aluse võrra vähem kui 2008. aastal, mil sadamat külastas 71 kaubalaeva.
Tammelehe sõnul on Roomassaare sadama aastane kaubakäive 150 tuhat tonni. Eelmisel aastal teenis sadam 2,8 miljonit krooni kasumit.
Peamiselt veetakse Roomassaarest välja puitu ning turvast. See moodustabki ülekaaluka enamuse sadama kaubakäibest.
Saaremaale sisse tuuakse aga näiteks killustikku.
Roomassaare sadama haldamisega tegeleb AS Saarte Liinid, mis kuulub sajaprotsendiliselt riigile.
Lisaks Roomassaare sadamale on Saaremaal võimeline kaubalaevu vastu võtma ka Sõrve poolsaare idaküljel asuv Mõntu sadam ning Saaremaa süvasadam.
Tallinna Sadam on teatanud, et asub uurima võimalusi hakata Saaremaa süvasadamat kasutama ka kaubasadamana.
Esimene „proovilaadung“ on hoolimata kaubasadamana tegutsemise loa olemasolust sealt juba ka teele saadetud. Eelmisel nädalal laaditi sealt ühele Norra laevale koorem puitu. See aga tekitas looduskaitsjate seas pahameelt, kuna sadam asub üleeuroopalise tähtsusega Natura 2000 kaitsealal ning hetkel kehtiva kasutusloa järgi tohivad seal peatuda ainult reisilaevad.
