Seal starti asudes saab Otteyst läbi aegade vanim Euroopa meistrivõistlustel osalenud sportlane. Varasem rekord kuulus 1998. aastal Budapestis võistelnud Prantsusmaa 47-aastasele maratoonarile Nicole Brakebusch-Leveque’ile. Ottey ei ole koondises kindlasti mitte juhuslikult ja lihtsalt ajaloo tegemise mõttes – legendaarne jooksja võitis tänavu Sloveenia meistrivõistlustel ajaga 11,71 teise koha. Eestis oleks ta selle tulemusega hooaja edetabelijuht, sest Grit Šadeikol on kirjas 11,82.

Ottey tänavune parim (11,67) märgib aga ühtlasi üle 50-aastaste naiste maailmarekordit. Eelmise tipptulemuse ületas ta 0,87 sekundiga. Veel võimsam oli Ottey rekordiparandus 200 meetri distantsil, kus vana aeg langes põrmu rohkem kui sekundiga. Seega hoiab Ottey nüüd neil kahel distantsil maailmarekordeid nii üle 35-, 40-, 45- kui ka 50-aastaste naiste seas.

Ülinapid kaotused

Ottey on võitnud 29 tiitlivõistluste medalit, ent säravaim autasu, olümpiakuld, jäi talle kättesaamatuks. Kõige lähemal oli Ottey ihaldatud olümpiakullale 1996. aastal Atlantas, kus ta viskus koos Gail Deversiga lõpujoonele ning mõlemad sprinterid said kirja aja 10,94. Kahte kulda toona siiski välja ei antud ning kohtunike otsus oli karm – Devers oli Otteyst 0,005 sekundit kiirem. Toonases olümpiaraamatus seisab kurikuulsa finaali kohta järgmine kommentaar: „Otsus, kumb on parem, sõltub sellest, kuidas olukorda hinnata. Kui tähtsaim on pea, võitis Gail. Kui aga keha, võitsin mina.”

Ent Ottey on karjääri jooksul saanud veelgi napima kaotuse. Stuttgarti MM-võistlustel 1993. aastal jäi ta sajas meetris Deversile alla vaid ühe tuhandiksekundiga. Kui Ottey samal võistlusel 200 meetri maailmameistriks krooniti, tõusis staadionipublik püsti ning kinkis talle kolmeminutilise aplausi.

Kaks aastat hiljem Göteborgis sai 35-aastasest Otteyst läbi aegade vanim naismaailmameister. Sydneys suutis ta veel kord tõestada, et vanus pole tema puhul mingi näitaja, kui ta võitis 40-aastasena 4x100 meetris hõbemedali. Sellega sai jamaicalannast kergejõustikus vanim medalivõitja. 100 meetri sprindis jäi tal pronksist esialgu sajandik puudu, ent möödunud aastal sai ta medali kätte, kuna dopinguga vahele jäänud Marion Jonesi tulemused tühistati.

„Tema karjäär on olnud imeline. Ottey näol on tegemist tõelise spordikangelasega,” on öelnud Michael Johnson.

Pekingi mängudele pääsemisest jäi tal puudu 0,28 sekundit, tänavusel EM-ile startimisest  0,17 sekundit. „Kui suured tiitlivõistlused lähenevad, tean, et tahan neil osaleda. Mind ei tohi iialgi maha kanda,” kinnitas Ottey veel 2007. aastal.

Ometi pole Ottey pikk karjäär möödunud skandaalideta. 1999. aastal süüdistati teda dopingutarvitamises, kuid sportlane suutis end süüdistustest vabaks võidelda, sest juhtumiga tegelenud labor ei võtnud uurimisel arvesse rahvusvahelise olümpiakomitee nõuet proovi erikaalule.

Järgmisel aastal sattus Ottey  uude skandaali. Nimelt sai sprinter kodustel katsevõistlustel neljanda koha, mis oleks pidanud kriipsu peale tõmbama tema lootustele osaleda Sydney olümpial. Ometigi sai Ottey  võistelda, sest kohalikud kergejõustikujuhid otsustasid riigi meistriks tulnud Peta-Gaye Dowdie asendada kuulsa kaasmaalannaga. Otsus tekitas Jamica avalikkuses aga suuri vaidlusi ning päädis Ottey kodakondsuse vahetamisega, mistõttu ta võistleb 2002. aastast Sloveenia värvides.

„Pärast Sydneyt otsustasin, et ei jookse enam Jamaica eest, sest tundsin, et jamaicalased üritasid mind spordist välja tõugata. Pidin tõestama, et võin küll olla 40-aastane, ent suudan siiski joosta,” ütles Ottey Reutersile 2004. aastal. Ometi pole Jamaica Otteyt unustanud: 2005. aasta lõpus avati Jamaical tema 2,4 meetri kõrgune ausammas.

Isiklikku

Merlene Ottey

Sloveenia sprinter

•• Sündinud 10. mail 1960

Olümpiamedalid

1980 Moskva – 200 m pronks, 1984 Los Angeles – 100 m ja 200 m pronks, 1992 Barcelona – 200 m pronks, 1996 Atlanta – 100 m ja 200 m hõbe, 4 x 100 m pronks, 2000 Sydney –

4 x 100 m hõbe, 100 m pronks

MM-i medalid

Kolm kulda, neli hõbedat ja seitse pronksi

Sise-MM-i medalid

Kolm kulda, kaks hõbedat, pronks