Tallinna moenädala raport nr 1
Tallinna moenädal neljapäeval sai ilusa stardi moesaadiku tiitli üleandmisega. Kohalike moeloojate vägeva kingipaki omanikuks sai Laura Põldvere – laulja, kel on olnud piisavalt julgust, et kanda välja vägagi julgeid lahendusi nii Tiina Talumehelt, Riina Põldroosilt, Reet Ausilt kui ka Aldo Järvsoolt. Kuid tema kindlasti kõige kuulsam etteaste on olnud hunnitus Liisi Eesmaa peegelkleidis.
Esimese sõuna astusid maheda funky-country saatel lavale Britt Samosoni modellid – malbed tüdrukud mõnest preeriaseriaalist. Selle kollektsiooniga pööras üks noorema põlvkonna originaalsemaid moeloojaid täiesti uue lehekülje oma loomingus – väga jõulise ja puhta käekirjaga kontseptualistist oli üleöö saanud peaaegu ralph-laurent’lik kauboiromantik. Kuid tähelepanelikumad hakkasid kildhaaval avastama originaalseid autoritehnikas detaile: laserlõikuses teostatud põlve või küünarnukikaitsmeid ja filigraanseid siiditrüki tehnikas kangale kantud jooniseid. Britt Samosoni julge originaalsus oli looritatud tarbijasõbralikkuse sordiiniga. Kuid tervik oli mõjus ja kollektsiooni sisemine areng mõjus veenvalt. Üleüldise ilutsemise ja dekoori ülekülluse seas mõjub Britt endiselt väga värskena. Kunstniku isiksuse mõju võimendas veelgi kinoekraanil näidatud väga tundliku pildikeelega film kollektsiooni sünnist – haruldaselt intiimne pilguheit Britt Samosoni mõttemaailma.
Teisena lava vallutanud Piret Ilves ei üllatanud uuega, kuid kinnistas taas suurepäraselt oma truudust puhta vormi ja 60-ndate retromoe vastu. Väga selgete kontrastidega tervik mängis vaid paari värviga (must, roosa, helelilla, valge) ning ka vormide ampluaa oli valitud ülima kindlameelsusega. Võlusid eelkõige nutikad nüansid, nagu peidetud vööd ja krookemustrid mantlitel. Igal juhul on Piret Ilvese loomingus tohutu potentsiaal saada isikupäraseks kvaliteedimärgiks-kaubamärgiks. Ja ekstraklass on muidugi tema vildist sonid – modernistlikult karge vormiga peakatted, mis säilitaks oma originaalsuse ka maailmamoe pildil.
Pärast vaheaega kadusid lavalt täielikult värvid, et asenduda musta, musta, musta ja tilga valgega. Gerli Liivamäe kaheksa ühemõtteliselt musta komplekti tõid lavale killu prantslaslikku sarmi, flirtides pigem klassikaliste siluettidega. Üsna lahjaks jäänud vormimängu kompenseeris ohtra dekoori kasutamine – kleidid olid kaunistatud alati publiku südameid vallutava pitsi, pärlite, volangide ja sulgedega. Selline formaalne ilupüüdlus iseloomustas ka Diana Denissova põhjalikult läbimõeldud kollektsiooni. Taas oli laval flirt naiseliku sensuaalsusega ja muidugi sädelevaid kangaid ning pitsi. Kõige põnevama osa moodustasid komplektid, mille intriig rajatud eri kangaste kontrastile – optiliste mustrite kokkupõrgetele üksteisega või sügava mustaga. Mõlema kollektsiooni puhul tekkis ka huvitav paralleel pesumoega – Gerli puhul tänu pitsile ja Diana kollektsioonis negližeelikele lõigetele.
Katrin Kuldma kvaliteet
Õhtule pani väga väärika finaalakordi Katrin Kuldma kaubamärgi Amanjeda esitlus. Suurepärane modellivalik, kaasahaarav live-muusika ja veatult kulgev lavastus veensid, et tegu on tõeliselt professionaalse tegijaga, kes ei tee mingit allahindlust. Kollektsiooni huvitavaima osana jäid meelde skandinaavialikult lihtsa olekuga mantlid. Veel võiks tuua paralleele Armaniga – eelkõige mõnusalt avarate pükste ja sädelevate lukuga ufo-kampsunite puhul. Kuigi kohati tundus (just meesterõivastes) puudu jäävat kunstniku isikupärast, siis püsis kõik koos mingi veenva kargusega. Üksikud dekoratsioonid (lilltikandid) ei mõjunud originaalselt, kuid neid oli taas kasutatud erilise taktitundega, mis ei lubanud muutuda labaseks. Katrin Kuldma tõestas end vinge äridaamina, kes soovib pakkuda just seda, mida kliendid ihkavad – pretensioonitut klassikat ja korralikku kvaliteeti nii kangastes kui ka lõigetes.
