"Peterburi Jaani kirikuga oli seotud mitmeid olulisi eesti kultuuritegelasi ning kirik ise mängis olulist rolli eesti rahvuslikus kultuuriloos," ütles välisminister Urmas Paet pühapäeval Jaani kiriku avamisel. "Tegemist oli rahvuspiire ületava näitega inimlikust koostööst."

Paeti sõnul sujus koostöö Peterburi võimudega hästi ka Jaani kiriku taastamisel, vahendas välisministeeriumi pressiteenistus.

Peterburi Jaani kirik oli enne renoveerimist hävimisohus ning polnud sugugi kindel ka kirikuhoone jäämine eestlaste ja eesti kultuuri kasutusse. "Jaani kiriku taastamine algas viimasel hetkel - vastasel korral oli lühikese aja küsimus, et Eesti ja eestlased võinuksid meie kultuuriloos nii olulise kiriku kaotada. Lihtsalt tuli tegutseda, et käituda oma minevikku hindava ja väärtustava rahva ja riigina," rääkis Paet. "Tänasest on jälle võimalik Peterburi Jaani kiriku 400kohalises saalis pidada nii jumalateenistusi kui kontserte. See on lisaks kultuuripärane säilimisele ka hea võimalus meie muusika tutvustamiseks Peterburis."

Kiriku ehitamiseks korraldati 1850. aastate lõpul üleeestiline korjandus ning oma panuse selle jaoks andis ka Vene riik - tsaar Aleksander II eraldas 55 000 rubla hoone ehitamiseks.

Aleksander II läks ajalukku talupoegade vabastamisega pärisorjusest 1861. aastal, mida Venemaal tähistati eile.