Nüüd, kui valitsus on heaks kiitnud looduslike ehitusmaterjalide kasutamise arengukava, mis puudutab ka Nabala piirkonda jäävaid lubjakivivarusid, süüdistavad paljud peaministrit oma sõnade söömises. Seda enam et kõnealune kava sai heakskiidu vaid mõni päev pärast valimisi.

„10. veebruaril lõpetas riigikantselei peaministri otsusega arengukava eelnõu menetlemise, kuna see vajavat täiendavat mõjuanalüüsi. Kuu aega hiljem, valitsuse esimesel valimistejärgsel istungil, võeti dokument vastu muutmata kujul,” rääkis Tanel Ots kohaliku elukeskkonna säilimise eest seisvaid inimesi liitvast Nabala keskkonnakaitse ühingust. „Kui see pole petmine ja valetamine, siis mis see on?”

Uuring on ootel

Kuigi asjaosalised kinnitavad, et arengukava heakskiitmine ei tähenda veel Nabalasse kaevandamislubade väljastamist, kardetakse nüüd, et roheline tuli nende tulekuks on selle sammuga siiski antud. „Kõik on ju selle arengukavaga otsustatud,” sõnas Ots, tahtmata uskuda, et Nabalas plaanitava täiendava keskkonnauuringu tulemustest edaspidi midagi sõltub.

Kui seni on Nabala lubjakivile hammast ihuvad ettevõtted plaanitavate kaevanduste keskkonnamõjusid eraldi hinnanud, siis karjääride võimaliku koosmõju teada saamiseks on keskkonnaministeeriumil plaanis juba sel aastal alustada mahuka geoloogilise uuringuga. Sellega tahetakse võimalikult täpselt kindlaks määrata piirkonnas oleva karsti levikuala, täpsustada põhjavee vooluhulgad ja -suunad ning nende seos nii Tuhala nõiakaevu kui ka Pirita ja Vääna jõega.

Praeguseks on uuringute lähteülesanne valmis ja ministeerium ootab keskkonnainvesteeringute keskuselt rahastamisotsust, et siis lõpuks vastav riigihange välja kuulutada. Asjaajamise sujudes peaks uuringu tulemused, millest Nabalasse plaanitavate lubjakivikaevanduste tulek ametlikult sõltub, otsustajate kätte jõudma 2013. aastal. Keskkonnaministeeriumi kinnitusel on enne seda aega Nabala maardlas kaevandamislubade andmine välistatud.

Lisaks plaanitavale täiendavale geoloogilisele uuringule käib praegu Nabala maastikukaitseala moodustamise ettepaneku menetlemine. Keskkonnaameti looduskaitse juhtivspetsialist Tiina Napp ütles, et mullu sügisel tehti piirkonnas loodusväärtuste inventuur, kuid selle koostanud ekspert on teinud ettepaneku loodusväärtusi sel kevadel ja suvel täiendavalt uurida. Millal keskkonnaamet kaitseala loomises kindla seisukohani jõuab, ei osanud Napp öelda. Ta viitas, et vastava otsuse tegemiseks on mõistlik ära oodata geoloogilise uuringu tulemused.

Ehitusmaavarade arengukava järgi on Nabala maardla lubjakivivaru hinnatud enam kui 555 miljoni kuupmeetrini. Varude kaevandamise ilma oluliste keskkonnamõjudeta on küsitavaks muutnud tõsiasi, et lubjakivi jääb allapoole põhjavee taset. Internetis on Nabala karstiala kaitse alla võtmiseks ja Tuhala nõiakaevu säilitamiseks toetusallkirja andnud üle 63 000 inimese.

Valitsus lubab endiselt karstiala hoida

Tohutu veepumpamine

•• Ainuüksi Nabala piirkonda kavandatava Nõmmküla lubjakivikarjääri keskkonnamõjude hindamise käigus tehtud geoloogiliste uuringute kohaselt tuleks ühest karjääriaugust lubjakivi kaevandamiseks välja pumbata 23 000 kuupmeetrit vett ööpäevas. Aasta jooksul pumbataks välja ligi 8,6 miljonit kuupmeetrit vett, mis moodustaks energeetika valdkonda kõrvale jättes pea kümnendiku kogu Eesti aastasest vee tarbimisest.

Valitsus: karstiala ei kahjustata

•• „Saan vaid üle korrata seda, mida peaminister on juba varem korduvalt öelnud, et Nabala karstiala ei kahjustata,” sedastas Martin Jaško valitsuse kommunikatsioonibüroost. „Kõik Nabala piirkonna kaitsealad ning Tuhala nõiakaev olid, on ja jäävad riigi poolt kaitstuks ning nende kahjustamine on välistatud.”

Kaevandajatel on hea meel

•• Kui Nabala kandi rahvas on ehitusmaavarade kasutamise riikliku arengukava kinnitamise pärast nördinud, siis kaevandajatel on selle üle hea meel.

•• Eesti mäetööstusettevõtete liidu juhatuse esimees Rein Voog nentis avalikus kirjas, et kahjuks leidis avalikkuse tähelepanu ainult üks arengukava osa – Nabalas paiknevad lubjakivivarud.

•• „Tahame juhtida avalikkuse tähelepanu asjaolule, et kui mingid maavara varud on keskkonna-registris ja maavarade registris, ei tähenda see automaatselt seda, et neid maavarasid hakatakse sealt täna või homme kaevandama. Tegu on meie riigi rahvusliku rikkusega, mida on võimalik kasutada Eesti majanduse ja riigi arenguks. Kuidas ja millal seda teha, selgub juba täiendavate uuringute tulemusel,” osutas Voog.