Pärnu laht pandi kaluritele lukku, kalurid sõdivad õiguste eest edasi
Harrastuskalurid võitlevad edasi õiguse eest püüda Pärnu lahel kala ka pärast 1. juulit, ehkki veeteede ameti värske käskkirja alusel suletakse juba sellest reedest neile suur osa Pärnu lahest. Käskkiri keelab igasuguse kalapüügi Pärnu lahel hommikuti kella seitsmest õhtul kella 23-ni, et teha ruumi jetisõitjatele ja purjetajatele. Ainuüksi eilse päeva jooksul laekus veeteede ametisse kolm vaiet kalameeste klubidelt.
Üks vaide esitaja oli kalameeste klubi Pelikan. „Suureks optimismiks alust ei ole, sest meie jõust jääb veeteede ameti vastu väheks,” nentis klubi eestvedaja Ljubomir Malinka. Küsimus, miks amet keelu kehtestas, pani Malinka vaid õlgu kehitama. Kaebus esitati ka õiguskantsleri büroole, kuid järelevalvemenetlust selle põhjal ei alustatud – selle asemel soovitati kalastajail pöörduda halduskohtusse. Seda põhjusel, et kohtuotsus oleks veeteede ametile erinevalt õiguskantsleri tehtavast ettepanekust täitmiseks kohustuslik.
Advokaadibüroo MAQS vandeadvokaat Timo Kullerkupp lausus, et 1. juulil jõustuv piirang on seda veidram, et lubab küll Pärnu lahele näiteks paadiga päevitama või niisama ringi sõitma minna, ent niipea kui võtad välja spinningu, rikud reegleid. „Sisulisi põhjendusi harrastuskalapüügivahendite kasutamise keelustamisele ei ole,” ütles Kullerkupp ja lisas, et kui käskkiri vaidlustada, on hea võimalus saada positiivne otsus.
Kullerkupp tõi lisaks esile, et kalastamise piiramine peab olema proportsionaalne ja käima kooskõlas seadusega. „Kalapüügiseaduse alusel võib kalastamisele piiranguid kehtestada vabariigi valitsus ja keskkonnaminister. Veeteede amet selles loetelus ei kajastu ja seega sisuliselt puudub veeteede ametil õigus kalapüügivahendite kasutamist piirata,” märkis ta.
Ent Kullerkupp nentis ka, et kriitiliseks võib saada ajafaktor. „Keeld hakkab kehtima juba 1. juulist, ent tagantjärele õigusemõistmisest ei oleks kalapüügisõpradele abi.” Üks võimalus harrastuskaluritele soodsa tulemuseni jõudmiseks oleks tema hinnangul vaide läbivaatamise ajaks taotleda käskkirja kehtivuse peatamist. Samuti on võimalik pöörduda kohtu poole ja paluda vaidluse lahendamise ajaks käskkirja kehtivus peatada.
Maavanem taotles
Veeteede amet kehtestas käskkirja Pärnu maavanema taotluse alusel. „Meil polnud põhjust maavanema taotluses kahelda, kuna tema ju reguleerib kohalikku elu,” selgitas ameti avalike suhete vanemspetsialist Malle Lõhmus, miks amet ei osanud kahtlustada, et taotlusest võib tüli tõusta. „Maavanem ju vastutab kohalike olude eest – meie aga kohalikke olusid ei tunne.”
Eile saabunud vaided on Lõhmuse sõnul läbivaatamisel ja otsuse tegemiseks, kas vaidlus-alune käskkiri tühistada või mitte, on ametil aega kümme päeva, ent vajaduse korral võib tähtaega pikendada veel 30 päeva võrra. See tähendab, et enne otsuse saabumist võib paarikümne tuhande kalastussõbra jaoks kõige magusam kohapüügiaeg juba möödas olla.
Juhul kui püügikeeld jõustub, hakkavad sellest kinnipidamist kontrollima nii veeteede amet kui ka keskkonnainspektorid.
Koržets: väga hea püügikoht võeti ära
•• Tuntud kalamees Vladislav Koržets kommenteeris, et 1. juulist kalapüügiks suletav Pärnu lahe piirkond on harrastuskalastajatele juba aastaid olnud heaks kohaks, kust landiga koha püüda.
•• „Harrastuspüüdjad – eriti just Pärnu piirkonnas – on kukalt sügamas, et üks väga harjumuspärane ja meeldiv püügiviis on käest ära võetud,” rääkis Koržets. Ta viitas, et kui kõnealuses piirkonnas on püügivõrgud sees, siis on arusaadav, et nende tõttu on purjetamistreeningute ja
-võistluste korraldamine raskendatud. Landiga püüdvad harrastuskalamehed ei tohiks aga tema hinnangul niisama veesõidukitel lustijate kõrval kuidagi purjetamist segada. Koržets osutas, et harrastuskalameestele poleks keegi ülekohut teinud, kui harrastuspüügi keelustamisel oleks keelu alla pandud vaid võrgu või õngejada kasutamine, mis toimub tavaliselt eriloa alusel. „Lihtsam oli aga vist kogu kalapüük ära keelata,” nentis ta.
Ulvar Käärt
