Kadri Simm: seafarmide õudused teleekraanil panevad ehk inimesed mõtlema
Eelmisel nädalal jõudis ETV saate „Pealtnägija” kaudu avalikkuseni võigas video Eesti seafarmidest. Kas selle avalikuks tulek võib reaalselt muuta laiemate masside suhtumist põllumajanduslike loomade kohtlemise küsimuses?
Kindlasti. Just sellised asjad panevadki inimesed mõtlema. See, et keegi hakkab kodus loomaeetika raamatut lugema ja selle üle mõtisklema, on märksa vähem tõenäoline. Sellised suured skandaalid panevad inimesed tavaliselt mõtlema.
Võib öelda, et inimestel tekib eetiline dilemma: kas süüa nii kohutavates oludes elanud looma liha ja seeläbi kiita heaks looma sellist kohtlemist?
Jah, kuid neid küsimusi on veel. Üks ehk radikaalsem küsimus on see, et kas üldse liha süüa. Teine küsimus on see, et kuidas käituda nende loomadega, keda me sööme: kas on mingi piir, kust ei tohiks enam allapoole minna?
Kas sellised skandaalid võivad viia selleni, et inimesed hakkavad vähem liha tarbima?
Seda on keeruline ennustada. Tendentse on mitmeid selles osas. Globaalne tendents on aga see, et liha süüakse rohkem. Arengumaades majandus kasvab, inimesed saavad jõukamaks ja liha muutub üha kättesaadavamaks. Samal ajal arenenud riikides tunnistab päris suur protsent elanikkonnast end taimetoitlasteks.
Kui see skandaal ei avalda mõju otseselt lihasööjate vähenemise suunas, siis ehk teadlikumad lihasööjad küsivad nüüd rohkem, et mis liha nad söövad ja kuidas neid loomi hoitud on.
Munapaanika tekkis, kui karmistati kanade pidamise nõudeid ehk nõuti lindudele paremaid elutingimusi. Kui karmistatakse nõudeid sigade kasvatamisele või hakatakse olemasolevaid regulatsioone hoolsamalt jälgima, kas siis tõuseb ka tooraine hind?
Selge on see, et vabakasvatusel elavate ning mahemeetoditel kasvatatud lindude ja loomade liha on kallim. Arstid aga räägivad pidevalt, et liha süüakse liiga palju. Väiksem lihasöömine tuleb võib-olla kasuks nii inimeste tervisele kui ka loomakasvatusele ja lõppkokkuvõttes võidavad kõik.
Ühesõnaga inimlik oleks süüa õnnelikult kasvanud loomade liha?
Jah. On selline klassikaline utilitaristlik lähenemine, et kannatused on halvad. On oluline, et loom oleks võimalikult vähe kannatanud. Kui ta kannatab kogu elu ja sellel elul on ka hirmus lõpp, siis see on ebamoraalne. Kui loom elab head ja õnnelikku elu, siis sureb ta mingi hetk ju niikuinii.
