Riik kavatseb taas kord politseinike ja kaitseväelaste eripens ionide kallale minna
Amet kogu eluks – just nii on sisekaitseakadeemia dokumentide vastuvõtmise eel juba aastaid reklaaminud välja politseiõppe eriala. See lause tähendab ka seda, et eluaegse ametiga käib vajaliku staaži kogunedes kaasas ka eripension. Viimane võib aga peagi kaduda, sest valitsus eesotsas sotsiaalministeeriumiga reformib kogu eripensionide süsteemi.
„Kui mu palk oleks selline, kust II ja III pensionisambasse on võimalik normaalseid makseid teha, poleks mul midagi selle vastu, kui eripensionid kaovad. Tegelikult see olekski normaalne. Aga mu palk pole lihtsalt piisavalt suur.” Nii võttis valitsuse planeeritava eripensionide reformi kokku alates 1992. aastast politseis töötav mees. Ta viitas, et kui Tallinnas on palgad „enam-vähem”, siis teistes Eesti piirkondades on need väga väikesed. Mõnes kohas vaid 600 eurot kuus. Elamise kõrvalt pole sellest summast kuidagi võimalik kolmandasse sambasse sissemakseid teha.
Osa eripensionide reformist – näiteks riigikontrolöri ja õiguskantslerit puudutav – on juba ellu viidud. Nimelt kaovad riigikogu 14. märtsil vastu võetud seadusemuudatusega riigikontrolli ja õiguskantsleri eripensionid 1. jaanuarist 2013. Riigikogus arutusel oleva avaliku teenistuse seaduse eelnõu järgi kaotataks ära ka ametnike staažipensionid. Riigikogu liikmete ametipension kaotati juba 2003. aastast. Osa, sealhulgas politseinikke ja kaitseväelasi puudutav, peaks peagi jõudma valitsuskabinetti ning tõenäoliselt on seal oodata tulist vaidlust, kuna jõuministeeriumid väljapakutut ei toeta.
Nimelt kaotataks praeguse sotsiaalministeeriumis koostatud plaani järgi pensioniõigus nendel politseinikel ja kaitseväelastel, kellel muudatuse jõustumise ajaks on omandatud vähem kui 50% vajalikust staažist. Pensionitingimused vaadatakse üle nendel, kellel muudatuse jõustumise ajaks on omandatud vähemalt 50% staažist, kuna õigus eripensionile tekib 50- või 55-aastaselt. „Selles osas on võimalikeks meetmeteks nõutava vanuse ja staaži tõstmine, II pensionisambaga kohustuslikult liitunute eripensioni vähendamine. Väiksema kui 50% staažiga või teenistusse astuvate isikute puhul kaalutakse vajaduse korral tööandja pensioni kehtestamist või hüvitise maksmist enne üldist vanaduspensioniiga,” seisab valitsuse plaanis.
Siseministeerium ei nõustu sotsiaalministeeriumis väljatöötatuga ning seisukoht on, et senine pensionisüsteem tuleb säilitada neile, kes on juba politseiteenistuses. „Täiendavalt leiame, et senine pensionisüsteem tuleks säilitada ka neile, kes on alustanud õpinguid sisekaitseakadeemias, kuna politsei ja piirivalve seaduse kohaselt arvatakse politseiteenistuse staaži hulka õppimise aeg sisekaitseakadeemias politsei erialadel, kui sellele järgneb teenistus politseiametniku ametikohal. Selliselt talitades ei teki õiguspärase ootuse riivet ja juba süsteemis olevate politseiametnike motivatsioon ei saa kannatada,” rõhutas siseminister Ken-Marti Vaher.
Süsteemi peab muutma
Ta viitas, et nn eripensionide võimalik reform puudutab pikemat perioodi ja neid, kes veel pole asunud teenistusse. „Selle üle aga arutelud alles käivad ja seda juhib sotsiaalministeerium,” viitas Vaher.
Sotsiaalminister Hanno Pevkur on öelnud valitsuses kokku lepitud pensionireformi kommenteerides, et senise süsteemi muutmine on vajalik ja möödapääsmatu, sest sellisel kujul eripensionide maksmine käib Eesti pensionisüsteemile ilmselgelt üle jõu. „Pensionide maksmine peab olema ühtne, arusaadav ja läbipaistev, et oleks tagatud õiglus. Nüüd tuleb reformiga edasi minna ka teistes eripensionide valdkondades,” ütles sotsiaalminister.
Sellel aastal kulub politseis ja piirivalves eripensionidele 9,26 miljonit eurot, kaitseväelastele 4,07 miljonit eurot ja kohtunikele 2,36 miljonit eurot. 2016. aastal on eripensionide kulu juba 30 miljonit eurot. „2012. aastal on riikliku pensionikindlustuse eelarve 1337 miljonit eurot, 2016. aastal 1715 miljonit eurot,” viitab sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse osakonna peaspetsialist Mare Jõeorg.
Ametiühingute juht Harri Taliga on Maalehele temaatikat kommenteerides öelnud, et eripensione võiks õigustatuks lugeda kaitseväelastele ja politseinikele, kui seadus näeb neile ette errumineku vanuses, mis on madalam üldkehtivast vanaduspensionieast. „Ja seda eelkõige sel põhjusel, et need inimesed on pikka aega teinud riigi jaoks väga olulist tööd,” on Taliga öelnud.
Seega, kas kaitseväelased ja politseinikud saavad ikka olla võrdsustatud tavalise palgatöötajaga? Nad rakendavad ju riigi nimel jõudu ja riigil on võimalus saata nad enda nimel jõudu rakendama. Teisisõnu – kui riigikogu otsustab, et Eesti kaitseväelased on Afganistanis, siis on riigikogu saatnud sõdurid jõudu rakendama. K-komando jt üksused ohjeldavad kaitseministeeriumis tulistajat ja kui valitsus otsustab ohjelda tänavarahutusi, siis saadetakse politseinikud samuti riigi nimel sinna jõudu rakendama. Ehk siis riik peaks hoolitsema nende eest, kes on hoolitsenud tema ja tema inimeste ellujäämise eest.
Kaitseministeerium on mõista andnud, et valdkondades, kus inimesed surmaga silmitsi seisavad, hoitagu kärpekäärid eemale. Kaitseministeeriumi pressiesindaja Peeter Kuimet ütles eile, et kuna valitsuskabinet ei ole seda teemat veel arutanud, ei saa ministeerium seda kommenteerida. „Küll aga on kaitseministeerium seisukohal, et võimaliku reformi läbi ei tohi väheneda rasket ja ohtlikku tööd tegevate kaitseväelaste sotsiaalsed tagatised ja kindlustunne tuleviku suhtes, misläbi kannataks kogu Eesti ühiskonna julgeolek. Seetõttu tuleb seda küsimust enne võimalikke otsuseid veel igakülgselt analüüsida.”
Politsei pole läbikäiguhoov
Eesti Päevalehe andmetel on nii endine kaitseminister Mart Laar kui ka praegune Urmas Reinsalu seisukohal, et sotsiaalsete tagatiste puhul ei tohi midagi muutuda.
Politsei- ja piirivalveameti peadirektori Raivo Küüdi sõnul on oluline, et vaataksime kõiki politseiametnike hüvesid ja sotsiaalseid garantiisid tervikuna. „Täna seaduses sätestatud eripensionisüsteemil on oma kindel eesmärk – tagada, et politseiniku töö oleks amet kogu eluks,” viitas ka Küüt. „Seda eesmärki peab kindlasti silmas pidama ka süsteemi muutes, sest politsei ei tohi muutuda läbikäiguhooviks. Politseiametnike väljaõpe on riigile kulukas ning kogemused ja oskused, mis politseinikud aastatepikkuse töö käigus omandavad, lausa hindamatud.”
Küüt ja ka siseminister viitasid, et politseiametnike teenistuslik eripära eeldab head füüsilist vormi, suure vaimse ja psühholoogilise pinge talumist, mistõttu täiendavad tööturumeetmed ning hüvitise ja/või tööandjapensioni maksmine süsteemist väljujatele on teemad, millega lähiajal edasi töötada.
Mare Jõeorg sotsiaalministeeriumist ei osanud öelda, kui palju on eripensioni saajaid näiteks 30 aasta pärast, kuna see sõltub sellest, kui paljud töötavad täis oma vajaliku staažinõude. „Kuid on toodud välja, et teatud aja möödudes võib neid olla 10 000,” ütles Jõeorg.Pensionide arvutamine
■Praegu on politseiametnikul, kellel on vähemalt 20-aastane politseiteenistuse staaž, millest viis aastat pidevat politseiteenistuse staaži eelneb vahetult pensioniõigusliku ea täitumisele, õigus eripensionile 55-aastaselt.
■Pensioni suuruseks on 50 protsenti tema pensioni arvutamise ametipalgast. Iga aasta eest, mille võrra politseiametniku politseiteenistuse staaž ületab 20-aastast politseiteenistuse staaži, suurendatakse pensioni 2,5% politseiametniku pensioni arvutamise ametipalgast.
■Kaadrikaitseväelasel, reservväelasel ja eruväelasel, kellel on vähemalt 20-aastane kaitseväeteenistuse staaž või vähemalt 25-aastane üldine pensionistaaž, millest kaitseväeteenistuse staaži on 13 aastat, tekib 50-aastaselt õigus väljateenitud aastate pensionile. Kellel on vähemalt 20-aastane kaitseväeteenistuse staaž, tekib õigus väljateenitud aastate pensionile 50% suuruses osas auastmekohajärgsest pensioni arvestamise summast. Iga 20-aastasele kaitseväeteenistuse staažile lisanduv kaitseväeteenistuse staaži aasta suurendab pensioni arvestamise summast pensioniks arvutatavat protsenti 2,5% võrra. Üldise pensionistaaži alusel, millest kaitseväeteenistuse staaži on 13 aastat, on pensioni suuruseks 30%-line osa pensioni arvestamise summast. Iga 13-aastasele kaitseväeteenistuse staažile lisanduv kaitseväeteenistuse staaži aasta suurendab pensioni arvestamise summast pensioniks arvutatavat protsenti 3% võrra.
Allikas: sotsiaalkindlustusametKommentaarRaha motiveerib tagasi tulema
Lauri Tabur
sisekaitseakadeemia rektor
Sisekaitseakadeemia viimase kahe aasta erialavaliku tagasisideuuringud on näidanud, et noorte olulisimaks põhjuseks, miks valitakse ka näiteks politseiniku elukutse, on selle eriala hea maine avalikkuses. Diskussioon pensionide ümber mõjutab aga kindlasti eelkõige pikema staaži ja kogemustega ametnikke – ehk siis meie organisatsioonide raudvara motivatsiooni. Selge on see, et ükski raha ei asenda tervise või elu kaotust. Küll aga on sotsiaalse garantii pakkumine see kübe, mis stressirohkel ja pingelisel ajal nii mõnegi väärtusliku julgeolekutagaja lahkumismõttelt teenistusse tagasi on pööranud.
