Lembitu võtabki just einet. Õnneks leebub ta kiiresti ja hakkab meid juhatama: „Keerake ots ümber, tulge mäest alla, siis keerake paremale ja seejärel üks kakssada meetrit sirget ja siis nagu jänes haake teeb – paremale, vasakule, paremale. Kuni tee otsa saab. Me elamegi seal, kust edasi enam midagi ei lähe...”