EI
Aivar Haller, lastevanemate liidu juhatuse liige
Kui küsitakse, kas Eesti Vabariigi ministril peaks olema kõrgkoolidiplom, siis mulle tundub, et see ei ole primaarne.
Aivar Haller

Küll aga peaks minister olema kõrgelt haritud. Mitte alahinnates kõrgkooli kui suurpärast arenguvõimalust, ei maksa alahinnata ka autodidakte ehk iseõppijaid, kes panevad tihtipeale kokku unistuste õppekava ja leiavad endale erakordsed õpetajad, kes aitavad neid soovitud tasemele.

Kümne aasta tagune rahvusvaheline uuring (World Values Survey) näitas, et eestlased peavad hariduse all silmas diplomit, aga usun, et vahepeal oleme rahvana elukogenumaks ja -targemaks saanud. Ülo Vooglaid ütleb, et haridus on protsess: valmisolekute kujunemise elukestev jada. Ja et valmisolek pidevalt muutuva eluga hakkama saada on seisund, mida me nimetame harituseks.

Haritud minister ei pea olema hea spetsialist, küll aga peab ta valdkonda väga hästi tundma ja olema generalist. Spetsialistitöö teevad ära ministri alluvad. Ministrilt oodatakse eelkõige võimet kanda visiooni ehk peamist (ministeeriumi ja riigi) eesmärki ning seista väärikalt selle kõrge eesmärgi eest. Ministri missioon ehk peamine ülesanne eeldab väga kõrget sotsiaalsete oskuste taset, sealjuures eri keeltes rääkimise ja kirjutamise võimet. Rääkimata kõrgetest nõuetest isikuomadustele.

Kõrgkooli diplomiõppe läbimine ei ole kindlasti ainuke tee saada haritud inimeseks ja miks mitte seejärel ministriks.