Pärast terroriküttide uut läbikukkumist nõuavad sakslased korravalvereformi

Korrakaitsesüsteem vajaks nullist üles ehitamist, aga liidumaad ei taha sõltumatusest loobuda.

Pärast Berliini terrorirünnakut pole Saksa poliitikutel enam võimalik riigi julgeoleku lünkadest mööda vaadata. Vähe sellest, et valitsus ei suutnud varem Itaalias kriminaalkorras karistatud ja illegaalselt Saksamaale sisenenud Anis Amrit riigist välja saata ega isegi pärast uusi süütegusid pikemalt kinni pidada. Nagu uurijate viimastest andmetest nähtub, sai Amri pärast 12 inimese tapmist takistamatult läbi Saksamaa liikuda ja Hollandi piiri ületada. Sealt sõitis ta bussiga Prantsusmaale ja seejärel rongiga Milanosse, langedes viimaks juhusliku politseipatrulli kuuli tõttu.

Tõik, et Euroopa tagaotsituim kurjategija võib viie päeva jooksul ületada kolme riigi piiri ja reisida tuhandeid kilomeetreid, näitab ka laiemalt euroliidu riikide võimetust omavahel koostööd teha. Ent Saksamaa sisejulgeoleku korralduses valitsev kaos on eriti märkimisväärne. Maailmasõjajärgse okupatsiooni pärandina on kõigil 16 liidumaal nii oma politseijõud kui ka julgeolekutalitus, millest üks tegeleb tavaliste kurjategijate ja teine terroristidega.