Mailis Reps vastuseks kriitikale: doktoranditoetust tuleb edaspidi veelgi tõsta, aga see pole võluvits

Doktoranditeotus püsis kümme aastat muutumatuna. 2005. aastast oli toetuse summaks natukene üle 383 euro kuus. 2015. aastal tõusis toetus 10% ehk 422 euroni. Selge on see, et see polnud piisav, et oma eesmärki täiel määral täita.

Kuigi seaduse silmis on doktorant tudeng, siis reaalsuses tähendavad doktoriõpingud juba suures ulatuses teadustööd. Seega on oluline anda doktorandile sellised tagatised, mis toetavad pühendumist.

Analüüsidest on ilmnenud, et peamine doktoritöö venimise põhjus on see, et paljud doktorandid on liialt hõivatud tööga doktoriõpingutega mitteseotud valdkonnas. Ideaalis võiks aga olla doktorandi põhitöö tema doktoritöö ning sellega seonduv teadustöö, kuid see eeldab, et ta ei peaks muretsema end halliks, kuidas rahaliselt toime tulla. Samuti annab suurem toetus noortele loodetavasti enam motivatsiooni doktorantuuri edasi õppima minna, teha teadustööd ja panustada tulevikus kõrgharidusse.

Sellest arusaamast lähtub ka haridus- ja teadusministeerium ning praegune valitsuskoalitsioon, mistõttu tõuseb alates 2018. aastast doktoranditoetus ligi 50% ehk toetuse eeldatav summa saab olema ligi 660 eurot. Selle tarvis eraldab valitsus täiendavalt 5 miljonit eurot aastas. Tegu on siiani kõige hüppelisema doktoranditoetuse tõusuga.

Poole võrra toetuse suurendamine ei kata mõistetavalt üle kümne aasta jooksul tekkinud tühimikku toetuse tõusus. Teadvustame, et doktorantide toetamine on see, mis tagab meie akadeemilise järelkasvu, ning sealt ka algne soov doktoranditeotust kahekordistada. Samas tuleb mõista, et riigieelarve läbirääkimiste käigus tuleb teha kompromisse ning valdkondi, kus olukord on kriitiline, on mitmeid.

Kindlasti ei tohi toetus jääda taas aastateks muutumatuks. Nagu sel korral, tuleb ka järgmise riigieelarve strateegia arutelul leida võimalus suurendada doktoranditoetuse määra arvestatavalt.

Nõustuda ei saa sellega, et toetuse tõstmine on ainus võimalik viis doktorante ja teadusalast järelkasvu väärtustada. Lisaks toetuse tõusule tuleb tähelepanu pöörata ka muudele aspektidele – millised on doktorikraadiga noore väljavaated erasektoris, kuidas on doktorikraad väärtustatud ühiskonnas laiemalt ning kas osatakse ära kasutada seda lisandväärtust, mida noorteadlased võiksid pakkuda lisaks akadeemilisele teadustööle ka ühiskonnale ja majandusele. Need on teemad, kus lahendusi tuleb leida ühiselt.