Eesistumiseks annab Malta meile üle ja Euroopa Komisjon uutena kaasa kokku ligi 400 teemat, mida tuleb edasi viia. Õiglane eesistuja ei saa kõrvale jätta ühtegi Euroopale olulist teemat. Siiski saab seada endale sihte. Eesti eesmärgid on seotud just valdkondadega, kus peituvad Euroopa kasutamata võimalused või olulisemad lahendust vajavad probleemid, näiteks digi- ja kaitsekoostöö või ränne.

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker ütles mai alguses Brüsselis, et ootab Eesti eesistumiselt eelkõige digikingitust ehk et Eesti juhiks Euroopat edasi ühtse digitaalse turu poole. Junckeri sõnad olid siirad ega olnud öeldud niisama. Euroopa Komisjon on arvutanud, et ühtse e-turu loomine tooks Euroopa majandusse aastas juurde üle 400 miljardi euro ja looks ka tuhandeid uusi töökohti.

On selge, et see potentsiaal tuleb ära kasutada, kuid ühtse digitaalse turu tekke eeldus on andmete vaba liikumine. Eesti räägibki seetõttu andmete vabast liikumisest kui Euroopa Liidu viiendast vabadusest inimeste, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise kõrval. Samal ajal peame silmas pidama, et kiire tehnoloogiline areng ei jätaks kedagi kaotajaks, vaid oleks ühtlane ja tasakaalus. Eesti saab eesistujana kasvatada Euroopa usku ja usaldust (digi)arengusse ning sütitada meie partnereid suuremalt unistama. Nende unistuste abiga peab inimeste elu muutuma käegakatsutavalt paremaks, mugavamaks ja tervislikumaks – alates terviseinfost kuni kosmoseandmete parema kasutamiseni välja.

Ühtsus, tasakaal ja lootusrikkus

Digitaalsus ei ole siiski imevits või üksainus sisu, mida Eesti Euroopas järgmise poolaasta jooksul esile tõstab. Eurooplaste peamine mure on viimastel aastatel olnud turvalisus. Meie julgeolek ja heaolu on omakorda seotud meie naabritega, mistõttu on üks eesistumise läbivaid teemasid idapartnerite toetamine. Soovime Euroopat näha avatud ja uuendusmeelse majandusega ning turvalise ja kaitstud paigana, kus kõik saavad ühiskondlikus elus aktiivselt osaleda ning inimesed ja ettevõtjad tarbivad ressursse nutikalt ja säästlikult.

Meie eesistumise poliitiline programm tugineb just visioonile ühtehoidvast, tasakaalukast ja lootusrikkalt tulevikku vaatavast Euroopast. Istumisjärg jõuab Eestini ajal, kui Euroopa Liit peab valusaid lahutusläbirääkimisi Ühendkuningriigiga. Selle käigus tuleb esmajoones tagada, et meie kodanike ja ettevõtete huvid saaksid kaitstud.

Viimasel ajal on mitmes Euroopa riigis toimunud valimised meile närvikõdi pakkunud, kuid inimesed on lõpuks siiski toetanud poliitikuid, kes väärtustavad Euroopa koostööd ja saavutusi. Prantsusmaa presidendivalimiste tulemus mõjus paljudele pöördepunktina, mis tõi meile taas värsket energiat, lootust ja optimismi. Peale selle on Euroopa majandus kasvuteele tagasi pöördunud ja tööpuudus väheneb. Kuigi Euroopa ei ole kaugeltki kõiki kriise seljataha jätnud ja pilvisus võib naasta, alustame eesistumist optimistlikes toonides.

Eesistumise mõõdupuud

Eesistumise edukust on konkreetsetes arvudes keeruline mõõta, sest eesistuja roll on otsida kompromisse, läbi rääkida ja olla eestvedaja. Kui Euroopa Liidu liikmesriike ja institutsioone lõhestavaid probleeme on poole aasta pärast vähem või need on jõudsalt lahenduste poole liikunud, kui Euroopa on tugevam ja ühtehoidvam, oleme olnud edukad.

Inimesed ootavad Euroopalt konkreetseid otsuseid ja tegusid, mis parandavad tajutavalt nende elu. Nende otsuste langetamise kõrval on sama tähtis ka poliitikute, eriti ministrite selgitustöö otsuste igapäevase mõju kohta. Muidu levibki arvamus, et anonüümne ja kauge Brüssel juhib oma suva järgi meie inimeste elu. Eesti poliitikud peavad suutma seal tehtavaid otsuseid tavaliste inimesteni tuua. Teadlikkuse parandamine ning meie toetus ja usaldus Euroopa Liidu vastu on populismi ja valeinfo leviku tõkestamises võtmetähtsusega. Seega on Eesti eesistujana edukas, kui meie inimesed pärast eesistumist Euroopa Liitu paremini mõistavad.

Edukas eesistuja on kindlasti see, kes jääb positiivselt meelde. Meie sõna loeb ja meie arvamust soovitakse kuulda. Väikesest Eestist saab pooleks aastaks suurriik. Kui suudame leida riikide eriarvamustes lepitust, aga ka meeldejäävalt tutvustada Eestis peituvaid võimalusi, loome aastateks usalduslikud kontaktid ja avame uksi.

Eesistumine on pikaajaline investeering Euroopasse ja Eestisse. Rahaliselt mõõtes jääb Eesti eesistumine samasse suurusjärku teiste riikidega, kes on eesistujad esimest korda. Liiatigi on Eesti endiselt Euroopa Liidus n-ö saajate seas, panustades ühiskassasse laias laastus ühe euro ja saades neli vastu. Enamik eesistumise korraldamisele kuluvast rahast jääb ringlema Eesti majandusse.

Eesistumiste puhul pakub alati omajagu kõneainet selle mõju inimeste igapäevaelule, eriti liikluskorralduses. Eesistumine on Eestile vastutusrikas poliitiline suursündmus, mille korraldamiseks annavad endast parima nii poliitikud, saadikud, ametnikud, ettevõtjad kui ka korrakaitsjad. Sellega kaasnevad ajutised liikluse ümberkorraldused on kindlasti vähem närvesöövad kui reedeõhtused ummikud linnast väljuval suunal või suvised parvlaevajärjekorrad.

Eesti on juba eesistumist ette valmistades olnud paindlik ja uute olukordadega kiiresti kohanenud. Usun, et see on andnud meile parima karastuse ja eeldused edukaks eesistumiseks.