Siret Kotka-Repinski: muidugi ei pane maja sünnitama, kuid kinnisvarabuum võib tuua beebibuumi
Nõnda on üpris tõenäoline, et kui kahe lapsega pere otsustab kolida linnalähedasse eramajja, jookseb mõne aasta pärast maja õuel peagi pere kolmas laps. Muidugi ei pane maja lapsi sünnitama, kuid elamistingimuste mõju sündimusele ei tohi alahinnata.
Tänane seis näitab paraku, et võrreldes muu Euroopaga elab eestlane kitsikuses - Eestis elatakse umbes kolmandiku võrra väiksemal pinnal kui Euroopas keskmiselt. Nõukogude aja pärandina elab enamik inimesi korterites ja vaid veidi enam kui kolmandik eramajades. Võrdluseks - Euroopa Liidus eramajades keskmiselt umbes 60 protsenti elanikkonnast. Majad on harilikult ruumikamad kui korterid ja see on üks põhjuseid, miks majas elavad inimesed on uuringute järgi viljakamad kui need, kes elavad korterites.
Kahjuks ei ole terviklikule eluasemepoliitikale piisavalt tähelepanu pööratud. Üksikuid meetmeid on, kuid üldiselt on eluasemeturg jäetud karmi ning mitte alati õiglase kinnisvaraturu reguleerida. Läbimõtlemata eluasemepoliitika teeb valusalt liiga kõige nõrgematele ühiskonnaliikmetele ning on üks põhjuseid, miks paljud inimesed on lahkunud kodukohast, peamiselt Tallinna või isegi kaugemale.
Kõik ei pea elama Tallinnas
Pilvest paistvast päikesekiireks on praeguse valitsuse üürielamute programm, mis käivitus alates sellest aastast. Tänu sellele valmib Eesti erinevais paigus enam kui paarikümne aasta jooksul umbes 6000 üürikorterit. Üürimajade ehitamine toob näiteks leevendust piirkondadesse, kus leidub tööd, kuid kus piisavalt hea kvaliteediga eluasemete puuduse tõttu peavad inimesed igapäevaselt kaugelt tööle sõitma.
Riigi abiga ehitatud üürikorterite puistamine üle Eesti laiali aitab inimesi siduda kodukohaga või piirkondadega väljapool Tallinna, sest nii uskumatu kui see ka ei tänasel päeval ei kõla, siis kõik Eesti inimesed ei pea elama Tallinnas. Eestimaa on täis imeilusa loodusega paiku, kuhu kodu rajada ja elu tasapisi võimaluste piires üles ehitada. Kui inimeste vahel on armastus, on oma kätega ühise kodu renoveerimine või rajamine suur rõõm.
Eesti elanikud eelisatavad enamasti olla ise eluaseme omanikud ja neljal viiest leibkonnast see nii ongi, kuid kui vaatame teisi arenenud riike, siis on üürimine täiesti tavaline nähtus - Rootsis ja Saksamaal üürivad elanikkonnast veidi enam kui pooled oma eluaset. Sama mõtteviisi jätkudes ei jõua me paraku väga kaugele, sest eluaseme soetamine tänaste palkade juures on väga kallis ning ei ole näha, et see aja jooksul oluliselt muutuks. Edasilükatud korteriost võib tähendada ühtlasi lapsesaamise edasilükkamist, see mõjutab omakorda teise lapse saamist. Kuid elu vajab elamist!
Üürikorter aitab eluga edasi minna
Sel eluhetkel aitakski noori eluga edasi minna soodsa üüriga eluase, millele on kasvõi ajutiselt võimalik peatuma jääda ning kus nad saavad soovi korral raha kõrvale panna, et koguda laenuvõtmiseks vajalikku omafinantseeringut.
Eluasemega seotud psühholoogilisi tegureid on teisigi. Mitmed uurimused on leidnud, et kinnisvarahindade liikumine ja finantsasutuste pakutavad laenude väljastamistingimused mõjutavad otseselt elanike viljakust. Kui hinnad liiguvad üles, tunnetavad kinnisvaraomanikud, et nende jõukus on kasvanud ning lisaks kinnisvarabuumile võib oodata beebibuumi.
Sama tendentsi nägime buumi ajal, mil koos kinnisvarahindade kasvuga tõusis sündinud laste arv. Aastal 2004-2008 kasvas sündide arv ligi 16 000 sünnini aastas, pärast 2010. aastat hakkas sündide arv kahanema, mis oli ootuspärane kasvõi selletõttu, et pärast järsku majanduse langust kadus inimestel kindlus edasise tuleviku osas.
Kinnisvarahindade langedes hakkavad turul enam ringi vaatama üürikorterite elanikud. Odavnenud kinnisvara soetamist võivad aga takistada kehvad laenutingimused, mis muudavad kinnisvaraostu lõppkokkuvõttes võimatuks. Nii et ka meie turul tegutsevatel suurematel laenuandjatel Swedbankil, SEB-l jt on eestlaste lastesaamisega väga otsene ja vastutusrikas seos.
Valida tuleks kohe suurem eluase
Kui noored jaksavad endale vanemate ja aastateks võetud laenu abil soetada kahetoalise 40-ruutmeetri suuruse korteri, näib esmapilgul kõik hästi. Kaugem vaade lubab arvata, et sellesse „pessa" palju „poegi" ei sünni. Kel võimalik, kolib enne teise lapse sündi väikeseks jäänud korterist välja, kel mitte, võib hakata lapse sündi edasi lükkama või edasisest sünnitamisest loobuda.
Ehk on targem enne laenuvõtmist kohe vaadata mõnda suurema pinnaga eluaset, mis siis, kui see ei asu kesklinnas, vaid mõnes kaugemas piirkonnas, kus on rohkem lasteaiakohti, lihtsam tulevikus lapsi kooli viia ja enam männimetsi, kus jalutamas või jooksmas käia.
Rahvaarvu kahanemise taustal on iga väikese ilmakodaniku sünd väga erilise tähendusega. Lapse saamine on iga pere jaoks kahtlemata üdini isiklik otsus, kuid riik saab sellele alati oma positiivset mõju avaldada, luues laste kasvatamist toetava ning turvalise keskkonna ning mõeldes kaasa, kuidas inimesi kitsikusest välja aidata.
