Lauri Laats: need, kes tegid panuse Keskerakonna lõhenemisele, ei arvestanud erakonna juhtimises toimunud muudatustega
Aga pauku ei järgnenud. Keskerakond suutis taas näidata, et uuenenud poliitiline kultuur võimaldab toime tulla ka kõige tõsisemate organisatsiooni siseste vastuoludega.
Erakonna toetajatele, keda on Tallinnas üle poole valijaskonnast, riigis aga tubli kolmandik, oli teade lahusnimekirjast loobumisest kinnituseks, et tsentripartei keskendub oma tegevuses peamisele eesmärgile – seista parema tuleviku eest kõigile eesti elanikele.
Keskerakond on peaministripartei
Sisetülisid on Keskerakonnas toimunud varemgi ning need on lõppenud tegusate erakonna liikmete lahkumisega. Taoline pereheitmine on omane kõigile erakondadele. Meenutagem endise peasekretäri ja toimeka riigikogulase lahkumisega päädinud hiljutist tüli IRL-is, millega kaasnes rusikate vibutamine senise koduerakonna suunas. Pereheitmised on toimunud ka Reformi ridades, näiteks siis endise välisministri lahkumine koduparteist, mille tulemusel tekkis uus, seni küll poliitmaastikul marginaalseks jäänud erakond.
Sama mustrit kordumist ennustati ka seekord, ent need, kes tegid panuse Keskerakonna lõhenemisele, ei arvestanud erakonna juhtimises toimunud muudatuste ning tõigaga, et tegemist on peaministri erakonnaga, mis paneb selle juhtidele erilise vastutuse.
Need, kes kujutasid nn kolme õe vastasseisu põneva intriigina polnud heatahtlikud Eesti käekäigu suhtes. Asja sisu oli märksa kaalukam kui pelgalt poliitikutevaheline enesekehtestamine. Kaalul oli stabiilne areng ning võime täita oma kohustusi Euroopa Liidu eesistujana. Seda mõistsid nii Jüri Ratas, Yana Toom, Mihhail Kõlvart kui ka kõik teised kriisi lahendamises osalenud. Selle asemel, et meedias spekuleerida, kes kelle reetis või kes on suurem võitja, tuleks rõõmustada, et peaministripartei väljus sisekriisist ning võib taas keskenduda tööle Eesti hüvanguks.
Kaitseme Eestit vastandajate eest
Eesti ja siinne rahvas on liiga väikesed, et meie poliitiline agenda võiks sisaldada sallimatust. Kahjuks on üksikute ideedepuuduses poliitmängurite jaoks vastandamine ainus võimalus valimiseelsel ajal silma paista. Kristen Michal ahastab: „Nüüd on selge - ükskõik, kas üks või kaks Keskerakonna nimekirja, mõlemal jätkub lepe Vladimir Putiniga.“
Kunagine Res Publica peasekretär, nüüdne suhtekorraldaja Ott Lumi raiub aga nagu rauda, et vaevalt Yana Toom rahuldus vaid kokkulepetega, mis puudutavad kohaliku omavalitsuse küsimusi nagu teed, tänavad ja planeeringuküsimused. „Nüüd on huvitav jälgida, kuidas hakkab Keskerakonnas kokkulepitu mõjutama valitsuskoalitsiooni tegevust,“ heietab Lumi, meenutades taas tüütuseni leierdatud ähvardust, et venelased tulevad ja teevad meile ära.
Küsiksin siinkohal, kellele on kasulik, et rahvale püütakse läbi meedia ulmelisi narratiive pähe määrida? Oleme hetkel rahvusvahelise kogukonna huvikeskmes ning taolised vastandamiskatsed ei jää tähelepanuta, nõrgestades Eesti positsiooni eesistujana.
Tänase päeva reaalsus seisneb selles, et tugev ja ühtne Keskerakond tagab Eesti riigi häireteta toimimise. Konsensuse leidmist erakonnas pole tarvis kujutada kõverpeeglis.
