Juhtkiri: palgast sõltuvad trahvid pole tingimata õiglased
Justiitsminister Urmas Reinsalu saatis hiljuti kooskõlastusringile karistusseadustiku muudatused, mille intrigeerivaima komponendina tahetakse mõne ohtlikuma väärteo eest edaspidi sissetuleku järgi rahatrahvi määrata. See puudutab eelkõige joobes juhtimist, kiiruse ületamist üle 41 km/h ja rooli istumist pärast seda, kui inimeselt on juhiluba juba ära võetud.
Kellel saaks olla midagi selle vastu, kui karistussüsteemi soovitakse muuta õiglasemaks ehk selliseks, kus trahvidel on nii vaestele, keskmise palga saajatele kui ka rikastele ühesugune mõju? Ei saa ju pidada normaalseks olukorda, kus mõnel inimesel võtab kiiruseületamisega politseile vahelejäämine hinge kinni ja paneb sügavalt elu üle järele mõtlema, kuid rikkam võtab seda lihtsalt kui maanteemaksu, suurema kiirusega sõitmise eest makstavat lisatasu.
Paraku arvame, et kavandatav seadusemuudatus ei muuda olukorda kuigivõrd õiglasemaks, vaid võib kohati ebaõiglust juurdegi tekitada. Olukorras, kus Eestis on endiselt aktuaalne ümbrikupalk, OÜ-tamine ja muu tulusid varjav skeemitamine, ei näita ametlik netosissetulek pahatihti inimese jõukust ega seda, kui tõsiselt taskust võetav rahapatakas teda teo üle järele mõtlema paneb.
Samuti võivad niisugused seadusemuudatused vähendada inimeste motivatsiooni kogu oma tulu ausalt näidata. Tõsi, vaevalt leidub neid, kes eelkirjeldatud harva esinevate rikkumiste kartuses oma tulu varjama hakkavad. Kuid tuleb vaadata laiemat pilti ehk valitsuse maksumuudatuste koosmõju. Jüri Ratase valitsus kibeleb ikka ja jälle raha rikkamatelt vaesematele ümber jagama, ilmekaima näitena kehtestatakse n-ö astmelist tulumaksuvabastust. Ka selle puhul kehtib loogika: mida väiksemana oma sissetulekut näitad, seda vähem maksu pead maksma.
Isegi kui sissetulekupõhised trahvid võivad esmapilgul näida hea mõttena, soovitame valitsusel tõsiselt kaaluda, kas neid ikka on mõtet kehtestada, ja otsida tõhusamaid alternatiive.
Justiitsministeeriumi esitletud seaduseelnõu väärib aga ka tunnustust. Plaanis on anda politseile võimalus kohaldada vähem ohtlike väärtegude eest mõjutustrahvi, mida ei kanta karistusregistrisse, ja kindlatel tingimustel määrata eksinule hoopis tingimisi karistus aastase katseajaga. Kohati on riik kippunud karistustega üle pingutama, kuid paistab, et sellest on nüüd õppust võetud.
