Tööd alustava õpetaja praegune valik: ujud või upud

Eesti koole pitsitavat õpetajapõuda süvendab see, et algajad jäävad suure vastutusega üksi ja loobuvad õpetajatööst pärast ühte-kahte aastat.

Igal aastal tähistab 1. september esimese klassi õpilastele uue ajajärgu algust. Nende kõrval alustab uut elu veel teinegi rühm inimesi, kellest on põhjust mõelda senisest märksa rohkem. Need on tööd alustavad uued õpetajad.

Viimasel ajal alustab Eesti üldhariduskoolides igal aastal esmakordselt õpetajatööd ligikaudu 800 inimest. Enamasti astuvad nad ametisse suure tahte ja unistusega anda panus õpilaste arengusse. See annab õpetajana kasvamiseks tugeva tõuke, sest teoreetilistest teadmistest ja heast soovist ei piisa, vaja läheb teadmisi, oskusi, hoiakuid ja praktikat ühekorraga. Ühelt poolt sõltub väga palju koolijuhi valitud uue õpetaja taustast ja ettevalmistusest, teisalt on tähtis ka keskkond ja tingimused, milles algaja õpetaja tegutsema hakkab.

Praegu on pildil midagi valesti, sest keset juttu õpetajate põuast ei jätka Eesti hariduse infosüsteemi andmete järgi iga neljas tööd alustanud õpetaja teisel õppeaastal enam õpetajatööd. See tähendab, et igal aastal lahkub õpetajaskonnast üle 200 värskelt õpetajatöö valinud inimese. Kolmanda kooliaasta alguseks on alles ligikaudu 60% alustanud õpetajaid.

Algajatest õpetajatest hoolimine ei saa olla teisejärguline teema. Vastupidi, küsimus tuleb tõsta esiplaanile ning võtta käsile, mida ja kuidas saaksid riik, koolipidajad, koolijuhid, kogenud õpetajad, lapsevanemad, ülikoolid, hariduse sõbrad ja õpilased paremini teha, et alustavad õpetajad ei läheks koolile kaotsi.