Millal te sinna lendasite? Kas enne või pärast seda, kui Põhja-Korea taas raketi üle Jaapani tulistas?

Üle-eelmisel reedel. Mulle tundub, et see toimus samal päeval, kui me välja lendasime.

Kas te hirmu ei tundnud?

Natuke oli. Aga ka paljud teised riigid teevad relvakatsetusi ja korraldavad sõjamänge. Asi on selles, et me ei tea Põhja-Koreast kuigi palju. Ja kui tea, siis kardame. Pealegi on seal totalitaarne režiim ja keegi ei tea päris täpselt, mida oodata. Loomulikult tekitab see hirmu, aga igal pool elavad ikkagi inimesed. Ka Põhja-Koreas.

Muide, minu esimene suur üllatus oli see, et kohtusime Hiinas Pekingi lennujaamas meie kaasmaalastega. Ma arvasin, et nad lendavad kuskile mujale, aga tuli välja, et nad sõidavad meiega sama lennuga Põhja-Koreasse. Turistide grupp, 18 inimest. Nad tulid ka avamistseremooniale, aga võistlustele nad kahjuks ei tulnud. Me kutsusime neid, sest oleks olnud väga hea tunne, kui meil oleks toetajaid olnud.

Kui taekwondo kõrvale jätta, olete te Tallinna abilinnapea ja Keskerakonna aseesimees. Keskerakonna esimees on Eesti peaminister. Kas teil oli Jüri Ratasega sellest reisist juttu?

Kui mul tekiks idee korraldada ametlik visiit, siis ma kindlasti kooskõlastaksin. Aga kuna see oli minu puhkuse ajal ja ma osalesin võistlustel treenerina, on see midagi muud.

Seega te ei pidanud vajalikuks Ratasega sellest rääkida?

See on natuke teine asi. Kuidas ma hakkan temaga taekwondo’st rääkima? Meil on teisi asju arutada.

Aga mida te vastaksite Ratase asemel teiste lääneriikide juhtidele, kui nad peaksid temalt küsima, miks tema erakonnakaaslane, Eesti pealinna abilinnapea käis nii pingelisel ajal Põhja-Koreas?

Ma ütleksin, et samal ajal oli seal veel 18 Eesti kodanikku, kes ei pidanud vajalikuks kellegi käest luba küsida, et seda riiki turistidena külastada. Kusjuures mina sain aru, et soovijaid oli olnud rohkem kui kohti. Tänase päeva seisuga ei ole ametlikku sõjaolukorda ja keegi pole keelanud Eesti kodanikel seal käia. Kõik, kel oli huvi, lähtusid enda soovist.

Te ütlesite, et teil oli selle reisi ajal puhkus. Kohalikud valimised on kohe ukse ees ja linnavalitsuses on pärast suvepuhkusi kindlasti rohkem tööd. Kuidas teil õnnestus nii kiirel ajal see nädal näpistada?

Minu kogemus näitab, et rahulikku aega polegi. Meil ei ole ka suvel võimalik kuu aega järjest puhata. Seepärast kasutangi oma puhkusepäevi igal aastal selleks, et käia Euroopa ja maailmameistrivõistlustel. Ei ole ühtegi sellist kuud, kus tööd pole. Alati on pingeline. Ka Põhja-Koreas olin ma peaaegu iga päev telefoni otsas ja nii palju, kui seal võimalik oli, püüdsin olla ka internetis. Sel aastal on ainuke omapära tõesti see, et valimised on ees. Aga eks valijad peavad otsustama, kas see oli õige või mitte, et ma võisin kuu aega enne valimisi nädala puhkust võtta. Las valijad otsustavad.

Kes teie reisi eest maksis?

Taekwondo liit.

Loe pikemalt juba homsest Eesti Päevalehest!