Kohus määras pedofiiliks osutunud Võru sporditreenerile kaheaastase treenerina töötamise piirangu
Prokuratuur süüdistas Marek Rästast selles, et 2013. aasta oktoobrist kuni detsembrini pesi ta korduvalt sugulise kire rahuldamise eesmärgil nii duširuumis kui koolis kaht 2005. aastal sündinud last ja ühe 2004. aastal sündinud lapse keha ja suguelundeid. Samuti kuivatas Rästas süüdistuse järgi käterätikuga korduvalt laste keha ja suguelundeid. "Kirjeldatud käitumisega kasutas M. Rästas ära lapseealiste õpilaste sõltuvust temast kui õpetajast," seisis süüdistuses.
Teo toimepanemist kinnitasid küll laste ütlused, kuid Rästase süü tõendati osaliselt. Näiteks ei leidnud kohtus tõendamist, et Rästas pesi laste kehasid ja suguelundeid rohkem kui ühel korral. Samuti ei tõendatud, et süüdistatav pesi lapsi koolis. Selles osas mõistis maakohus treeneri õigeks. Ühtlasi mõisteti ta õigeks laste kuivatamises käterätikuga, kuna kannatanute ütlustest ei ilmnenud, et keha kuivatamise ajal katsus või puudutas süüdistatav läbi käterätikute kannatanute suguelundit või muud erogeenset kehapiirkonda nõnda, et seda saaks lugeda sugulise iseloomuga teoks.
Rästasele tehti ka ambulatoorne kohtupsühhiaatria ja -psühholoogia ekspertiis, mis tõendas, et ta on pedofiil.
Maakohus tunnistas Rästase süüdi toona kehtinud sugukire rahuldamises suguühendusest erineval viisil. Samuti mõistis kohus ta süüdi lapsporno valmistamises, sest tema lauaarvuti kõvakettalt leiti pilte ja videosid, mis kujutasid alla 14-aastaseid lapsi erootilises situatsioonis.
Kokku sai Rästas karistuseks aasta ja kümme kuud tingimisi vangistust kaheaastase katseajaga. Ühtlasi võeti Rästaselt õigus töötada koolieelsete laste ning alg- ja põhikooli õpilaste kehalise kasvatuse õpetaja või treenerina kaheks aastaks. Lastekaitseseadus keelab aga Rästasel lastega töötamise elu lõpuni.
Prokurör Terje Aleksašini sõnul saab kohus inimese süüdi tunnistamisel talle mõista ametikohal töötamise keelu kuni kolmeks aastaks. "Taotlesin kohtuvaidluste ajal Rästasele õpetaja ja treenerina töötamise keeldu seaduses lubatud maksimaalses määras ehk just kolmeks aastaks. Kohus pidas võimalikuks mõista aasta võrra lühema ehk kaheaastase keelu," ütles Aleksašin ning lisas, et ei oska öelda, millistel kaalutlustel kohus lisakaristuse kohaldamisel nii otsustas.
Rästase kaitsja kaebas maakohtu otsuse edasi kuni riigikohtuni ja taotles varasemate otsuse tühistamist ja mehe õigeksmõistmist, sest "suguühendusest erinev viis", "muu sugulise iseloomuga tegu" ja "erootiline situatsioon" olevat ebaselged õigusmõisted.
"Seepärast ei vasta kõnealused kuriteokoosseisud määratletuspõhimõttele ja on vastuolus põhiseadusega," märkis kaitsja. "Kohtutega ei saa nõustuda selles, et iga suguelundi puudutus on käsitatav muu sugulise iseloomuga teona. Selline tegu peab olema ka piisavalt oluline," põhjendas ta.
Rästas ise väitis, et pesemisel oli "hügieenikasvatuse eesmärk". Maakohtu hinnangul oli see pelgalt ettekääne, et Rästas saaks rahuldada oma sugukirge.
Riigikohus ei nõustunud kaitsjaga ja jättis Rästase süüdimõistva kohtuotsuse jõusse. Prokuratuurist öeldi, et Rästas lõpetas treeneritöö kohtuvaidluse ajal.
Loe pikemalt homsest Eesti Päevalehest.
