Rändevolinik: Euroopa viisapoliitika 2.0 tähendab liikuvust ja turvalisust käsikäes

ELi külastamisest huvitatud inimeste hulk küünib maailmas miljonitesse, kuid paljudel tuleb selleks hankida viisa. Kui 2009. aastal taotleti 10,2 miljonit liidu viisat, siis 2016. aastaks kerkis see arv poole võrra ehk 15,2 miljonini. See peegeldab liikuvuse suurenemist kogu maailmas, mis tuleneb paljuski reisimise lihtsustumisest ja odavnemisest. Samal ajal on geopoliitiline olukord viimastel aastakümnetel tohutult muutunud, tuues endaga kaasa uued ja kiiresti teisenevad rände- ja julgeolekuprobleemid. Nende suundumuste taustal tuleb meil ELi ühist viisapoliitikat ajakohastada, kuid mitte takistada seaduslikku reisimist.

Üleilmse liikuvuse ajastul tuleb hõlbustada reisimist nende jaoks, kes külastavad ELi turismi või äritegevuse eesmärgil või perekondlikel põhjustel. Seepärast kavatseme anda võimaluse taotleda viisasid varakumalt, esitada ja allkirjastada viisataotlused elektrooniliselt ning saada neile vastus lühema tähtaja jooksul. Lühiajaliste turismireiside puhul hakkab kehtima erimenetlus, mis võimaldab anda viisasid ajutiselt välja ka välispiiril, kui on täidetud ranged tingimused. Usaldusväärsed ja sagedased reisijad saavad võimaluse taotleda ühtlustatud mitmekordset viisat, mis kehtib ühest kuni viie aastani.

Kavatseme anda võimaluse taotleda viisasid varakumalt, esitada viisataotlused elektrooniliselt ning saada neile vastus lühema tähtaja jooksul.

Samal ajal peame suutma tõhustada reisijate eelkontrolli, et teha kindlaks endast ohtu kujutavad isikud. Selleks on kavas lähiajal ajakohastada viisainfosüsteemi ehk andmebaasi, mille põhjal konsulaartöötajad hindavad viisataotlusi. Tulevikus peaks konsulaarametnik kohe süsteemist nägema, kui viisataotleja suhtes kehtib sissesõidukeeld, tema dokumendid on võltsitud, ta on seoses kuriteo või terroriaktiga tagaotsitav jne.

Selleks et viisade menetlemist taotluste hulga pidevast kasvust hoolimata tõhustada ja kiirendada, kavatseme suurendada viisatasu 60 eurolt 80-le. See on paljude hinnatud turismiriikide võetavast tasust endiselt vähem, kuid annab ELi liikmesriikidele aastas 205 miljonit eurot lisavahendeid konsulaartegevuse tagamiseks kogu maailmas.

Kavatseme kehtestada viisade taotlemisel rangemad tingimused nendele kolmandatele riikidele, kes ei tee tagasisaatmise alal küllalt koostööd.

Lisaks tuleks viisapoliitikat mõjusamalt kasutada igas valdkonnas, kus liit teeb kolmandate riikidega koostööd, eriti rändehalduse küsimustes. Praegu on paljudel liikmesriikidel ebaseaduslike rändajate tabamise korral raskusi nende tagasisaatmisega, sest rändajate päritoluriikide ametiasutused ei tee tagasisaatmisküsimustes piisavalt koostööd. Mõnel juhul on tagasisaatmisele kuuluv ebaseaduslik rändaja saabunud ELi seadusliku viisaga, kuid ei ole seejärel õigeks ajaks lahkunud. Seepärast kavatseme kehtestada viisade taotlemisel rangemad tingimused nendele kolmandatele riikidele, kes ei tee tagasisaatmise alal küllalt koostööd.

Üleilmastunud maailmas, kus inimesed liiguvad aina enam ringi, on õiglasem, läbipaistvam ja turvalisem viisapoliitika mitte ainult kõigi liikmesriikide, vaid ka meie partnerite huvides, kelle kodanikud soovivad külastada liitu. Avatud ja turvaline EL eeldab tulevikukindlat viisapoliitikat.